Mari rahvusorganisatsioon Marij Ušem valis senise esimehe tagasi

Koosolekul esitati aastate 2023–2025 aruanne, mis näitab organisatsiooni tegevuse laienemist pärast põhikirja uut redaktsiooni 2024. Sellele vastavalt kavatseb Marij Ušem tegeleda lisaks keele ja kultuuri küsimustele laiemalt mari rahva identiteedi säilitamisega. Olulisemateks sündmusteks Mari Ušemi  2023-2024 aasta tegevuses olid mälestuskivi paigaldamine mari kangelasele 16. sajandist  Mamitš Berdeile, ajaloolasele Ksenofont Sanukovile, samuti kirjanik Kim Vassinile. Korraldati poeet Valentin Kolumbi ja laulja-ajakirjaniku Raissa Danilova mälestusüritused. Osaleti aktiivselt mari rahva erinevate rahvuspühade tähistamises, samuti ülemaailmses mari rahva palvuses Tatarstanis. Organisatsioon pidas suureks võiduks justiitsministeeriumi kontrolli edukat läbimist, kuid siiski leidis märkimist trahv selle eest, et organisatsioon postitas oma sotsiaalvõrgustikus informatsiooni Narvast kui soome-ugri rahvaste kultuuripealinnast, mis oli võetud Venemaa Föderatsioonis ebasoovitavaks kuulutatud organisatsiooni kodulehelt.

Oma esinemises väljendas esimees Igor Kudrjavtsev paraku ka selget toetust Venemaa sõjaväelastele, kes osalevad Vene-Ukraina sõjas “spetsiaalsel sõjalisel operatsioonil” (edaspidi SVO), kinnitades usku nende “kuulsusrikkasse ja tervesse võiduga naasmisse”. Ta mainis ka organisatsiooni liikmete panust SVO toetamisse, sealhulgas humanitaarabi kogumist ja sõduritele vajalike asjade valmistamist.

Oma ettekandes puudutas Kudrjavtsev ka suhteid võimudega, märkides, et organisatsioon on loobunud riigivõimu kritiseerimisest, viidates organisatsiooni ajaloolisele “valge varese” kogemusele.  Nimelt on Marij Ušem olnud organisatsioon, mis on Marimaa ainuke kogu aeg võime kritiseerinud ja seeläbi ka kannatanud organisatsioon. Nüüd aga tundub, et esimees on seisukohal, et enam võimu ise ei kritiseerita, vaid lastakse seda teha teistel mari organisatsioonidel, eelkõige siis Mari Nõukogul, kelle juhid on tegelikult parlamendisaadikud, ehk siis kelle käes ongi seadusandlik võim — Kudrjavtsev mainis Mari Eli riigikogu juhti Mihhail Vasjutinit ja Mari nõukogu Mer Kangaši esimeest, rahvasaadik Eduard Aleksandrovit. See tekitas küsimusi nende maride seas, kes usuvad, et ühiskondlikud organisatsioonid peaksid säilitama sõltumatuse ja õiguse kritiseerida võimude tegevust või tegevusetust mari rahva huvidest lähtuvalt.

Koosolek ise möödus Marij Ušemi liikmete aktiivsel osavõtul, neid oli tulnud kohale erinevatest piirkondadest, sealhulgas Kirovi oblastist. Sõna võttis ka liikumise Venemaa Maride Liit koordinaator Aleksander Radõgin, kes esindas Udmurdimaa marisid. Loeti ette tervitused mari aktivistidelt Tatarstanist, Jekaterinburgist.

Koosolekul  valiti seitsmeliikmeline uus juhatus ja võeti vastu avalik pöördumine vabariigi demograafilisest olukorrast, mis adresseeriti Mari Eli juhile Juri Zaitsevile.

Pöördumises juhiti tähelepanu üha halvemale demograafilisele olukorrale vabariigis, kus eelmisel aastal sündis 5067 last ja suri ligi 9000 inimest — sellist halba olukorda polevat kunagi olnud.  Vabariigis aga elab 666 000 inimest, kuid veel 2000. aastal oli inimesi 750 000. Pealinnas elab inimesi ligi 300 000, ehk 45 % kogu vabariigi elanikkonnast, ning üha kasvav migratsioon maalt pealinna süvendab maaelu probleeme. Kirjas kritiseeritakse võime, kes ehitavad üha uusi maju, mille tagajärjel maa tühjeneb inimestest, aga linnas pole ei koole ega lasteaedu, ei jätku arste ega õpetajaid.  Kirjas astutaksegi vastu rajatavatele uusehitistele ja leitakse, et tuleb hoopis arendada külaelu: külad tühjenevad ja lagunevad, töökohti enam pole,  inimesed vananevad ning nii kaovad ka maride traditsioonid. Organisatsioon leiab, et Joškar-Olas tuleb lõpetada uute elamumassiivide ehitamine ning et ilma maapiirkondi arendamata pole võimalik regiooni areng. Veel viis kuni kümme aastat inimeste siirdumist maalt linna ja külaelust ei jää järgi midagi, ütlevad organisatsiooni juhid.

Praegu on Mari El Vabariigis 1616 asustatud punkti, neist neli on linnad. Asustatud punktide keskmine elanike arv on 126 inimest, kuid vabariigis on 268 küla, milles elab vaid kuni kümme inimest. 2024. aastal sündis külades umbes 1500 last, ehk siis alla ühe lapse küla kohta! Selline olukord on Mari Ušemi hinnangul katastroofiline.

Organisatsoon kinnitas 2025. aasta tööplaani, milles lisaks traditsiooniliste tähtpäevade tähistamisele on kavas mälestusmärkide püstitamine tuntud mari tegelastele: näiteks esimesele mari akadeemikule, põllumajandusteadlasele Vassili Mosolovile (1888-1951) Mari-Tureki külla ja keelteadlasele, akadeemik Paul Ariste õpilasele Gennadi Tužarovile (1931-2008).

Mitmed mari aktivistid leiavad, et hoolimata Marij Ušemi tegevuse laienemisest võivad Igor Kudrjavtsevi avaldused SVO toetamisest  ja võimude kritiseerimise vältimine või kriitilise positsiooni delegeerimine tekitada organisatsiooni liikmete ja mari avalikkuse seas vastuolulist reaktsiooni.  See paneb paljude maride silmis omakorda kahtluse alla Marij Ušemi positsiooni järjekindluse ja sõltumatuse olulistes ühiskondlik-poliitilistes küsimustes.