Jäta menüü vahele
28.11.2024

Udmurdi keele päeval Vene Föderatsioonis keskenduti tehisaru võimalustele

27. novembril tähistatava päeva tähtsaimaks sündmuseks oli Udmurdi rahvuspoliitika ministeeriumi ja Sberpanga (edaspidi Sber) vahel sõlmitud leping, mis puudutab tehisintellekti.

udmurdi keele päev

Vastavalt lepingule hakkab tehisaru rääkima udmurdi keeles, ehk siis tehisaru versioon GigaChat hakkab alguses õppima udmurdi keelt ja hiljem aitab moodustada udmurdikeelseid tekste. Pidulikule üritusele olid kogunenud hulk väljapaistvaid udmurdi riigi- ja kultuuritegelasi.

Darja Suntsova, kes on Udmurdi Vabariigi riigipea esindaja Venemaa Föderatsiooni presidendi juures, kinnitas, et Venemaa Föderatsiooni rahvaste keelte säilitamine ja arendamine on riikliku rahvuspoliitika strateegia põhiküsimus. Udmurdi Vabariigis on tema sõnul riigikeele säilitamiseks vastu võetud piirkondlikud reguleerivad õigusaktid, sealhulgas riiklik programm, mille raames toetatakse ja arendatakse üleriigilist meediat, avaldatakse ilukirjanduslikku, õppe- ja teaduskirjandust udmurdi keeles.  Aktiivne töö käib Suntsova kinnitusel ka udmurdi keele digiteerimisel. Tekstikorpuste loomine ja töötlemine, mille peal saab tehisintellekti katsetada, on oluline ja vajalik protsess, lausus ta. See aitab tema kinnitusel tulevikus mitte ainult tõlkida, vaid ka luua udmurdikeelseid tekste, mis on eriti oluline praegusel digitaliseerimise ajastul. 

Sberi asepresident Maksim Jerjomenko lisas, et oluline on säilitada Venemaa rahvaste rahvuskeeli ja anda need edasi tulevastele põlvedele. Sberil on tema kinnitusel selleks end tõestanud lahendused, mida nad on valmis jagama oma piirkondlike partneritega. On palju näiteid, kus tehisintellekti tehnoloogiad on aidanud taastada ja säilitada kadunud kultuuripärandit, lausus Jerjomenko. “Tehisintellekti kasutades tuvastasime Peeter I käsikirjad ja dešifreerisime Vana-Egiptuse käsikirju. Nüüd õpib GigaChat  erinevaid Venemaa rahvaste keeli. Udmurdi vabariigi juhtkonnaga sõlmitud leping aitab masinal udmurdi keelt õpetada. Ainulaadne udmurdi keel on alustamas uut, digitaalset arenguetappi.”

Udmurdi Vabariigi rahvuspoliitika minister Eduard Petrov märkis, et ministeerium teeb udmurdi keele digitaliseerimisega palju tööd. Udmurdi keele populariseerimiseks ja nähtavamaks tegemiseks  noortele on tehisintellekti tööriistu kasutades tema kinnitusel töötatud välja IT-tooteid ja mobiilirakendusi. Samuti on loodud elektrooniline otsingusüsteem “Udmurdi keele rahvuslik korpus”, mis sisaldab lisaks tekstimassiivile vene-udmurdi ja udmurdi-vene sõnaraamatute materjale. Alates 2009. aastast on Udmurdi Vabariigi rahvusraamatukogu tegelenud udmurdikeelsete trükiste digiteerimisega, lausus Petrov ja lisas, et elektrooniline raamatukogu täieneb igakuiselt 400-500 raamatu, ajalehe ja ajakirjaga. Ta leidis, et seda ressurssi saab kasutada kõikjal maailmas, leping Sberiga aga annab sellele suurele ja tähtsale tööle uue hoo.

Meediapildi põhjal otsustades ei räägitud ühelgi udmurdi keele päeva üritusel keele tegelikust olukorrast ja probleemidest. Siiski, Udmurdi Vabariigi juht Aleksander Bretšalov õnnitles vabariigi elanikke, kes räägivad udmurdi keelt ja kutsus inimesi üles osa võtma üritustest, mis udmurdi keele päevale pühendatud.  Udmurdi keele tähendusest ja tegelikust olukorrast ta mõistagi ei rääkinud. Seda ei teinud ka ükski teine kohalik võimul olev isik, välja arvatud rahvuspoliitikaminister, kes ütles, et ministeerium teeb suurt tööd udmurdi keele digiteerimiseks.

Udmurdi keele päevale pühendatud üritustest väärivad veel esile tõstmist Udmurdi rahvusraamatukogus toimunud konverents „Helise, meie udmurdi keel“, mille esimeses osas peeti ettekandeid udmurdi keele kasutamisest erinevates valdkondades. Konverentsi teine osa oli pühendatud rahvuslikule käsitööle. Õhtul aga toimus udmurdi keele päevale pühendatud pidulik udmurdi riikliku folkloorikollektiivi Aikai kontsert draamateatris. Lisaks toimus väiksemaid üritusi nii linna raamatukogudes kui ka rajoonide keskraamatukogudes.

Sotsiaalvõrgustikus VKontakte aga levis järgmine teave: “Udmurdi keele praegune raske olukord on föderaal- ja piirkonnavõimude järjekindla poliitika tulemus. Ainsa positiivse muudatusena võib märkida Iževski ühistranspordis peatuste nimede dubleerimist udmurdi keelde. Aga keel elab edasi tänu inimestele, kellele see kallis on. Udmurdi keeles rääkimise traditsiooni antakse peredes edasi ilma riigipoolse toetuseta. Keelest hoolivad Udmurdimaa elanikud populariseerivad udmurdi keelt, näiteks panevad avalikesse kohtadesse kleebiseid: “Veraskiskom udmurt kõlõn” (“Me räägime udmurdi keelt”). Just kodanikualgatused on praegu keele populariseerimise käivitajad. Pealinna raamatupoodidest leiab ka udmurdikeelseid koomikseid, mänge ja isegi Harry Potteri raamatute tõlkeid udmurdi keelde. Ka arvutivõrkudes on palju udmurdikeelseid videoid, laule, artikleid, veebisaite ja interaktiivseid õppematerjale.

Nagu iga teine ​​keel, elab udmurdi keel nii kaua, kuni elavad need, kes seda mõistavad, räägivad, loovad ja kirjutavad. Fenno-Ugria meelest on tore, et Udmurdimaal ja kaugemalgi on palju inimesi, kes oma jõupingutustega muudavad udmurdi keele elavaks!

Ettepanek hakata tähistama 27. novembril udmurdi keele päeva tehti udmurdi rahva konverentsil Jelabugas (Tatarstanis), selle üritusega tähistati I udmurdi rahva kongressi toimumise 100. sünnipäeva.  27. novembril 2001. aastal võttis Udmurdi riiginõukogu vastu otsuse Udmurdi Vabariigi riigikeeltest ja udmurdi keel sai riigikeele staatuse. 2020. aastast on aga udmurdi keele päev Venemaa Föderatsioonis riiklik tähtpäev.

Rahvaloenduse järgi valdas Udmurdi keelt 2021. aastal 255 877 inimest, 2010 aastal aga 324 338 inimest, ehk keele valdajate arv vähenes viiendiku võrra. Keskmine udmurdi keele valdaja on 52 aastane udmurt..