Viinis toimuvat fennougristikakongressi varjutab sõda Ukrainas

Augusti viimasel täisnädalal koguneb Austria pealinnas fennougristide tähtsaim rahvusvaheline foorum, et käsitleda aktuaalseid küsimusi soome-ugri keeleteaduse, kirjanduse ja kultuuriuuringute valdkonnas. Viini ülikoolis hübriidvormis toimuv 13. rahvusvaheline kongress CIFU XIII võõrustab 19 riigi teadlasi. Enam kui 250 plenaar- või sektsiooniettekandest saab osa 300 külalist. Ettekannetega esinevad ka Fenno-Ugria juhatuse liikmed, folklorist Madis Arukask ja keeleteadlane Sven-Erik Soosaar ning ajaloolasest nõunik Jaak Prozes. Kongressil on viibivad külalistena ka Tõnu Seilenthal ja Anna Kuznetsova.

Austria uudisteagentuurile APA antud intervjuus räägib kongressi peakorraldaja ja Viini ülikooli fennougristikaprofessor, soomlane Johanna Laakso laiemalt ka fennougristikast ja enam kui pool sajandit kestnud fennougristide rahvusvahelisest koostööst.

Suhtlus läbi raudse eesriide

“Kongressid on koopteeritud liikmetega rahvusvaheline organ. Fennougristid tegid koostööd ka maailmasõjasõdade vahelisel perioodil, kuid külma sõja ajal muutus see äärmiselt problemaatiliseks. Kuna aga teaduskoostööd tolereeriti ja propageeriti mingil määral ka Nõukogude Liidus, said teaduskongressid ainuvõimalikuks suhtlusvormiks. Kongressi kaudu avanes võimalus, mis muidu ei oleks isegi mõeldav olnud,” nendib Laakso.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli aga Laakso sõnul 1991. aasta järgsetel aastakümnetel palju võimalusi kultuurivahetuseks ja koostööks. “Viimastel aastatel on aga arengud Venemaal ja üha autoritaarsemaks muutuv ühiskond olukorra taas keeruliseks muutnud,” tunnistab professor.

Kui 1960. aastatel alguse saanud kongress toimis külma sõja ajal “õhuauguna“ teisel pool raudset eesriiet olnud soome-ugri keelekogukondade ja Lääne teadlaste vahel, siis pärast Venemaa rünnakut Ukrainale on CIFU XIII Viinis järjekordne kongress, mille tähtsus ulatub teaduslikust kontekstist kaugemale, uurides teadussuhtluse võimalusi üle poliitiliste barjääride.

Sõda Ukrainas jätab jälje

“Poliitiline olukord on meie jaoks äärmiselt raske. Juba veebruaris toimusid siingi sõjavastased protestid ning koostati petitsioone, millele kirjutasid alla ka mitmed meie kolleegid, tuntud teadlased,” tunnistab kongressi peakorraldaja Austria uudisteagentuurile APA Ukrainas veebruari lõpul alanud sõjale viidates.

“Teisest küljest on enamik ülikoole ja uurimisinstituute avaldanud või pidanud avaldama ametlikult toetust Venemaa algatatud sõjale, mis on muutnud ka CIFU XIII korraldamise keeruliseks. Nii oleme meie – fennougristikakongressi eest vastutajad – avaldanud kongressi veebilehel solidaarsust Ukrainale ning kirjutanud deklaratsiooni, mis annab selgelt mõista, et “me ei jätka Venemaaga institutsionaalset koostööd”. Selle tulemusena osalevad kolleegid Venemaalt eraisikutena, mis tähendab, et nende institutsionaalset kuuluvust ei näidata. See omakorda tõi kaasa umbes 200 Venemaa osaleja loobumise, sest loomulikult on nad oma kodumaal surve all,” tõdeb Laakso.  Ta täpsustab, et planeeritud 500 osaleja asemel osaleb kongressil 300 fennougristi. 29 neist on märkinud oma elukoha riigiks Venemaa.

Eestist osaleb Viini keeleteadlasi, folkloriste, ajaloolasi nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolist, Eesti Keele Instituudist, Kirjandusmuuseumist jt uurimisasutustest, nende hulgas ka mitmeid Eestis elavaid soome-ugri rahvaste teadlasi. 

Teaduse ja poliitika paneelid

Kongressil käsitletakse ka Venemaa ja Ukraina hetkeolukorda. Professor Laakso ise otsib avapäeva paneeldiskussioonis muuhulgas vastuseid küsimustele: Mida tähendavad poliitilised sanktsioonid teadlaste suhtlusele? Kuidas poliitilise surve all töötavaid kolleege toetada? Kuivõrd eetiline teha koostööd teadlastega, kelle koduasutused avaldavad ametlikult toetust Venemaa rünnakutele Ukrainas?

22. augustil kell 18 toimuvas arutelus on Laakso kõrval ka mitmed rahvusvahelised kõnelejad, kellel on oma Venemaa kolleegide ja institutsioonidega aastatepikkune teadus- või kultuurikoostöö. 

“Väikese teadusharu puhul lasub üksikutel teadlastel suur vastutus. Ülemaailmses poliitilises kriisis peame seetõttu ka meie teadlaskonnana sellest avalikult rääkima. Paljud keeled ja kultuurid, millega me töötame, on niigi ohustatud ning praeguses olukorras veelgi enam,” rõhutab professor Laakso.

Lisaks teaduslikele vestlusringidele toimuvad kongressil ka avalikud loengud. Teisipäeval, 23. augustil kell 18 ülikoolilinnaku auditooriumis toimuva teadusräpiga tuuakse fennougristika ülimalt aktuaalsed uurimisvaldkonnad lähemale ka laiemale avalikkusele.  Osalejaid ootavad huvitavad või isegi veidrad faktid ja uurimisküsimused – grammatilise soota keeltest, surnud keelte ja murrete maagiast,  poliitika ja meie raamaturiiulite sisu suhetest.

Fennougristikakongressid on toimunud alates 1960. aastast iga viie aasta tagant, algatajateks olid tuntud ja mõjukad teadlased, nagu Soomes Kustaa Vilkuna ja Lauri Posti, Ungaris Gyula Ortutay, Eestis ja Nõukogude Liidus Paul Ariste ja Boris Serebrennikov. 
Esmakordselt toimus kongress Budapestis. Järjekorras kolmas kongress peeti 1970. aastal Tallinnas. 
Fennougristika uurib soome-ugri (uurali) keeli ning nende kõnelejate ajalugu ja kultuuri. Nende keelte hulka kuuluvad ungari, soome, eesti keel ning arvukad vähemuskeeled Venemaal ja Põhja-Euroopas. Koos samojeedi keeltega moodustavad soome-ugri keeled uurali keelte perekonna. 
Ülekaalukalt suurim soome-ugri keelte esindaja on umbes 13 miljoni kõnelejaga ungari keel, millele järgnevad soome (5 miljonit) ja eesti keel (1 miljon). Ülejäänud soome-ugri rahvastel ei ole oma rahvusriiki, vaid nad on pärit Venemaa territooriumilt. 
Soome-ugri keeleteaduse rajajaks peetakse Ungari jesuiiti ja teadlast János Sajnovicsi, kes 1770. aastal avaldas teose ungari ja saami (lapi) keelte suhetest.