Veneetsia biennaalil avati esmakordselt saami paviljon
Kõiki kunstnikke iseloomustab ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ning nende vaatenurgad, teosed ja kohalolek annavad olulise panuse kolonialismiteema mõtestamisele Veneetsia riiklikes paviljonides.
Esmakordselt ajaloos muutub Veneetsias asuv Põhjamaade paviljon saami paviljoniks. Norra kaasaegse kunsti büroo (OCA) tellitud projektiga osalevad 59. rahvusvahelisel Veneetsia biennaalil saami kunstnikud Pauliina Feodoroff, Máret Ánne Sara ja Anders Sunna ning kogu paviljon on ainuüksi nende päralt. Põhjamaade paviljoni ümberkujundamisega ei tunnustata mitte üksnes põlisrahva saamide kunsti, paviljonile nime andes tunnustatakse neid ka suveräänse rahvana.
Saamide asualad ulatuvad üle Põhjamaade Koola poolsaareni Venemaal ning kõik osalevad kunstnikud on pärit eri regioonidest. Filmilooja ja teatrijuht Pauliina Feodoroff esindab nii Soomes kui Venemaal elavaid koltasaame, Máret Ánne Sara on Norra ja Anders Sunna Rootsi saami aladelt. Kõiki kunstnikke iseloomustab ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ning nende vaatenurgad, teosed ja kohalolek annavad olulise panuse kolonialismiteema mõtestamisele Veneetsia riiklikes paviljonides.
Näitus on publikule avatud 23. aprillist kuni 27. novembrini.
Koltasaami kultuuri näeb ka Helsingis
Koltasaamide eluteed ja traditsioone kuvab ka praegu Helsingi toomkiriku krüptis eksponeeritud näitus. Tegemist on kolmeosalise sarja Saamijieʹllempölggsest teise näitusega, mis toob fotode ja kunsti kaudu silmatorkavalt esile põlisrahva elu.
Näitusel on eksponeeritud ka seni nägemata pildid Petsamo Püha Trifoni palverännakust Sevettijärve ja Neideni järve äärde (1982). Ülevaate saab ka koltasaami traditsiooniliselt käsitööst ning kaasaegsest kunstist. Täpsemalt saab lugeda koltasaami kultuurifondi Facebooki lehelt.
Näitus on tasuta ja avatud maikuus L 11–17 ja P 12–17 ning juunikuus E-L 12–20.
