Saamid

Nimetused

Enesenimetusteks on saam´ ja saamm´lja (Koola poolsaarel), sabme, sabmelaš. Teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja hiljemalt 12. sajandist lappideks (nimekuju lop´ esineb näiteks Vana-Vene kroonikas umbes aastast 1000). Saami-nimetust on propageeritud Venemaal alates 1920. aastaist, Skandinaavia riikides viimastel aastakümnetel. Laplased ise peavad lapp-nime pejoratiivseks.

Asuala

Saamide asuala paikneb Fennoskandia põhjaosas, ulatudes poolkaarekujuliselt Dalarnast Rootsis piki Jäämere rannikut üle Norra ja Soome kuni Koola poolsaare keskosani Venemaal. Asustusvöönd nelja riigi territooriumil on umbes 2000 km pikk ja selle koguulatus ligi 400 000 km². Minevikus on saamide asuala ulatunud tunduvalt kaugemale lõunas, kuid teiste rahvaste survel on nad pidanud põhja poole nihkuma. Koolasaamid näiteks elasid veel 1917. aastal üle terve Koola poolsaare (u 100 000 km²). 1926. aastal paiknesid nad põhiliselt veel neljas vallas. 1989. aastaks oli valdav osa saame sunniviisiliselt koondatud Lujavri (Lovozero) rajooni (37% Murmanski oblastist).

Pealinna Saamimaal ei ole. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse vahel: Guovdageaidnu (Kautokeino) ja Karašjohka (Karasjok) Norras, Ohcejohka (Utsjoki) ja Anár (Inari) Soomes.

Arvukus

Hinnanguliselt on saamide rahvaarvuks 50 000 – 100 000 (täpne statistika puudub, sh tulenevalt saamide elukohariikide rahvaloendusmeetoditest). Venemaal oli 2002. aasta rahvaloenduse järgi 1991 saami, samas 2010. aastal oli neid 1771 ehk 11% vähem. Saami keele valdajate arv kahanes samas ajavahemikus 785-lt 353-le ehk 55%, viidates Venemaa saamide jätkuvale keelelisele ja kultuurilisele assimileerumisele. Saami keel on seega üks kiiremini lahkuvaid uurali keeli Venemaal.

Keel

Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (soome, eesti jt) kõige lähemad sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. aastal kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi.

Üldse on saamidel kuus kirjakeelt: lõunasaami (Norra), Lule saami (Rootsi), põhjasaami (Rootsi, Soome ja Norra), Inari ja koltasaami (Soome) ning Kildini saami (Venemaa).

Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Nõuandva organina töötavad Norras, Soomes ja Rootsis saami parlamendid. Koolasaami kirjakeel on esialgu taastatud siiski kirillitsa baasil (1982). Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lujavri (Lovozero) koolis õppeainena. Elavnenud on filoloogiline uurimistöö ning keelekorraldus, tekkinud on saamikeelne ilukirjandus ja filmikunst.

Ajalugu

Oma ajaloo jooksul on saamid olnud sunnitud pidevalt taganema lõunast tuleva ekspansiooni ja kolonisatsiooni eest. Veel keskajal ulatus saami asustus Lõuna-Soomeni. Saamid on varasemal ajal maksnud makse mitmele riigile (Rootsi, Novgorod, Norra) korraga. Esimene riigipiir tõmmati läbi Saamimaa 1751 Norra-Rootsi piirilepinguga, mis aga garanteeris saamidele vaba liikumise üle piiride. Enne seda võis juhtuda, et ühe saami käest nõudsid makse kolm riiki.

Tänapäev

Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende eneste aktiivsele ja organiseeritud tegevusele paaril viimasel aastakümnel. Varem Põhjamaade saame, aastast 1993 aga juba kõiki saame ühendav Saami Nõukogu on osalenud Põlisrahvaste Maailmanõukogu (World Council of Indigenous Peoples) loomises ning tegutseb rahvusvahelistes organisatsioonides aktiivselt siiani.

Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni põhjasaami keeles töötav saami raadio, igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada.

Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis, 1999. aastal kaitses Vuokko Hirvonen esmakordselt saami keeles doktoriväitekirja.

Kultuur

Esimene saamikeelne raamat (kirikukäsiraamat) trükiti Rootsis 1619. aastal, uus testament ilmus Norras 1728. aastal ja Rootsis 1755. aastal. Esimene saamikeelne piibel trükiti Rootsis 1811. Saami ajakirjanduse algusaasta on 1873.

Saami kirjanduse algusaega arvestatakse aastast 1910. Siis ilmus Johan Turi “Muittalus sa’mid birra” (Jutustus saamidest) – etnograafilis-esseistlik kirjeldus saamidest, nende ajaloost ja kaasajast. Saami klassikute hulka kuulvad ka religioosne isamaalaulik Paulus Utsi ja impressionistlik novellist ja luuletaja Pedar Jalvi.

Saami muusika, eriti improviseeriv joig, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika – rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni.

1970. aastatel sai alguse ka saami teatritegevus. Tähtsaim teatritest on rahvusteatri staatuse saanud täisprofessionaalne Beaivvaš Guodageaidnus. Saami keeltes on mängitud nii oma dramaturgiat kui ka Lorcat, Brechti, Shakespeare’i ja jaapani autoreidki. Teatri modernsem suund on olnud seotud Eugenio Barba jt Euroopa teatri uuendajatega.

Usundid

Saamid ristiusustati 16.–17. sajandil. Erakordse julmusega hävitati ristiusustamise käigus saamide omausku. Näiteks hävitati või rööviti kõik saamide šamaanitrummid, mille enamus säilib praegu Kopenhaagenis.

Enamus saame on luterlased, koolasaamid ja koltad tunnistavad apostellikku õigeusku. Väga suur tähtsus on lestadiaanlusel, saami päritolu pastori Lars Lavi Laestadiuse (1800-1861) algatatud äärmuslikult hardal äratusliikumisel.

Sümbolid

1986. aastal kehtestatud saami rahvuslipu keskel olev rõngas sümboliseerib nõiatrummi, punane pool temast paremal päikest, sinine vasakul kuud. Värvid – punane, roheline, kollane ja sinine – pärinevad saami rahvarõivastelt.

Seotud lingid

• Ütle seda saami keeles – Sano se saameksi
• Saamikeelne televisioon ja portaal Sápmi Soome rahvusringhäälingu YLE keskkonnas
• Oktavuohta.com – 10 keelt üks rahvas / saamikeelne lehekülg