Soomaa ühepuulootsik kanti UNESCO kultuuripärandi nimistusse

Ühepuulootsiku ehk haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal kanti UNESCO inimkonna kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimistusse. Lootsikul on Soomaa elanike seas olnud harukordne tähtsus, see on olemuslik osa siinsest kultuuripärandist. 

Eestil on UNESCO nimekirjas alates tänasest viis kultuurinähtust: Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusauna traditsioon ja ühepuulootsiku ehitamine ning kasutamine Soomaal.

“Meie UNESCO nimekirjas olevate kultuurinähtuste – Kihnu kultuuriruum, laulu-ja tantsupidude traditsioon, Seto leelo, Võromaa suitsusaun ja ühepuulootsik – mitmekesisus näitab ilmekalt, kui rikkalik on meie pärand. See on tunnustus nii meie traditsioonidele kui ka nendele, kes tänapäeval teevad pingutusi, et need traditsioonid oleksid hoitud,” ütles kultuuriminister Tiit Terik.

Ühepuulootsiku UNESCO vaimse kultuuripärandi andmise üks algatajatest Aivar Ruukeli sõnul pääses Eesti kultuuripärandi nähtus nimistusse esimest korda pärast 2014. aastat ja lisas, et Soomaa on nüüd Kihnu, Setomaa ja Võrumaa kõrval UNESCO-peres. 

“Ühepuupaatidel on meie kui rahvuse identiteedis ja kultuuripärandis silmapaistev roll. See on osa meie ajaloost, juurtest ja kujunemisloost. Tänases kultuuriruumis on see äärmiselt tähelepanuväärne, et osa Soomaale omasest pärandist on jõudnud nimistusse,” ütles ta.

UNESCO nimistusse kandmine on suur tunnustus ka haabjate ehitajatele. Just ehitajad kannavad endas Soomaa lootsikumeistrite sajandite tagust kultuuripärandit.

ühepuulootsiku meister Aivar Ruukel

Ruukel selgitas, et ühepuulootsik on painutatud külgedega ja madalapõhjaline kanuutaoline ühest puust õõnestatud paat, mis on tavaliselt valmistatud haavapuust. “Ühepuulootsiku ehitus on terviklik ja tehniliselt keerukas protsess, mis algab sobiva puu leidmisega ning lõpeb paadi vettelaskmisega,” märkis ta. 

Sertifikaat käes:

4. veebruaril 2022. aastal andis kultuuriminister Tiit Terik Soomaa haabjaehitajatele üle UNESCO sertfikaadi. 
Pärnus Uue Kunsti muuseumis avatud näitust Ühepuupaadiga UNESCOsse saab vaadata veel 27. veebruarini!

UNESCO taotluse koostamise projektimeeskonna liige ja põlisrahvaste asjatundja Oliver Loode kinnitas, et Soomaa haabjakultuuri jõudmine UNESCOsse on tähelepanuväärne ka meie soome-ugri hõimurahvaste, aga ka laiemalt maailma põlisrahvaste kontekstis.

“Paljudel neist on oma ühepuupaatide traditsioon, kuigi nende koduriigid – näiteks Venemaa, Kanada ja USA – ei ole veel ratifitseerinud UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni. Võimalik, et Soomaa haabja innustav näide paneb ka neid rahvaid oma ühepuupaate rohkem väärtustama ja oma riikidele kõrgemaid ootusi seadma,” sõnas ta. 

Vesisel ja suurte üleujutuste poolest tuntud Pärnu jõe lisajõgede alamjooksul Soomaal on ühepuulootsik tänaseni liikumis- ja transpordivahendina kasutusel, olles suurvee ajal sobilik sõiduriist. See on Pärnu ja Viljandi maakondade piirile jääva Soomaa rahvuspargi sümboliks.