Sölkupi külas tõusid toiduainete hinnad 120 protsenti
Polaarjoone vahetus läheduses paiknev Krasnosölkupi küla on üka tähtsamaid sölkuppide keskuseid, mis asutati 1933. aastal sölkuppide laagripaiga Njarõi Matš kohale.
Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas asuvas Krasnosölkupi külas (Красноселькуп) tõusid toiduainete hinnad 120%. Regiooni prokuratuuri teatel algatati ettevõtjate suhtes juurdlus, kuna eraisikutest ettevõtjad olid omavoliliselt tõstnud õunte, sibula, kapsa, kartuli, päevalilleõli ja teiste toidukaupade hindu. Praeguseks on hinnad viidud vastavusse seadusest tulenevate nõuetega ja süüdlased on võetud distsiplinaarvastutusele.
Krasnosölkupi küla asutati 1933. aastal sölkuppide laagripaiga Njarõi Matš (tõlkes: sootagune tundramets) kohale. Küla paikneb polaarjoone vahetus läheduses ja on üks tähtsaimaid sölkuppide keskusi. Sellepärast pakume lugeda sölkuppide keele ja arvukuse kohta andmeid, mis saadi 2013. aastal ringkonnakeskusest sooritatud ekspeditsiooni tulemusel.
Krasnosölkupi külas, koos paari läheduses paikneva laagripaigaga, elas kokku 4363 inimest, neist sölkuppe oli 672 ehk 15,4%, kellest omakorda 150 oskasid erinevatel tasanditel sölkupi keelt. Nende seas polnud lapsi ja noori. Evenke elas külas 15 ehk 0,3%, osa neist oskas evengi keelt, osa aga rääkis sölkupi keelt. Neenetseid elas külas 70 ehk 1,6%, vanemad neist oskasid neenetsi keelt, osaliselt ka sölkupi keelt. Noored, kes olid külas kasvanud, rääkisid vene keelt.
Noorimad, kes rääkisid sölkupi keelt, olid 40 aastased, kuid neist vähesed kõnelesid sölkupi keeles hästi. 25-35 aastastest vaid mõned said aru lihtsamast sölkupikeelsest jutust, mõistsid väikest valikut sõnavarast, kuid sölkupi keeles nad rääkida ei osanud. Sölkupi keelt rääkivaid lapsi ja noori külas polnud. Loomulik perekonnasisene sölkupikeelne suhtlus ja keele edasiandmine järgmisele põlvkonnale oli katkenud vähemalt 30 aastat tagasi.
Külas on moodustatud sölkupi kultuurikeskus, mille ülesandeks on kaitsta ja arendada sölkupi vaimset kultuuripärandit ning anda seda edasi lastele. Paraku tegelevad keskuse töötajad mitmesuguste pidustuste nagu põhjapõdrakasvatajate päev ja kalurite päev korraldamisega. Samas aga on keskuses olemas korralik audioarhiiv, mis sisaldab kogutud sölkupi folkloori. Ka külakoolis Raduga taastati vahepeal katkenud sölkupi keele õpetamine ühes 1. klassis.
Külas on ka 1980. aastal asutatud koduloomuuseum, kuhu on kogutud palju sölkuppide materiaalset, aga ka vaimset kultuuripärandit.
