Pärimuskultuuri auhind 2016: laureaadid oskavad anda edasi tuhandete aastate vanust pärimust

UNESCO programmis “Rahvuslikud elavad aarded” märgitakse, et kõige tulemuslikumaks vormiks kultuuripärandi kaitsel on pärimusekandjate avalik tunnustamine ning juba 14. korda andis Eesti Rahvuskultuuri Fond koostöös Eesti Folkloorinõukoguga välja pärimuskultuuri auhindu. Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumi said tänavu pärimuskultuuri õpetaja ja muusik Celia Roose ning seto kultuuri uurija ja -kandja Paul Hagu ning Eesti Folkloorinõukogu auhinna pärimusmuusik, pärimuse koguja ja mõtestaja Lauri Õunapuu.

Pärimuskultuuri auhinnale laekus sel aastal erakordselt palju (39) tugevaid kandidaate. Auhinna halduskogu liige Siim Sarv pidas oluliseks, et suurem osa avaldusi tuli just kohalike kogukondade poolt: „Juba stipendiumi taotluse esitamine on märkamine ja suureks tunnustuseks tegijatele.“ Seekordse valikuga pöörati tähelepanu meie enda pärimuse uurimisele ja õpetamisele ning ka selle korralduslikule poolele koolihariduslikus süsteemis. „Ühtlustuvas maailmas muutub järjest olulisemaks oma identiteedi teadvustamine. Turvalise koduõue tunde tarbeks tuleb vahel kaugemale minna ja aidata muuta ka näiteks riiklikku süsteemset korraldust,“ sõnas Sarv laureaate iseloomustades.

Pärimusmuusiku ja õpetaja Celia Roose tegevus kajastub suuresti tänases muusikahariduses. Ta on paljude folkloorialaste õppematerjalide looja üldhariduskoolile, samuti olnud koolilaulikute pärimusmuusika konsultandiks ning koostanud huvikoolide pärimusmuusika ainekavasid. Pärimusmuusikuna on talle südamelähedaseks eesti vanem laulukultuur ja selle loomulik jätkumine tänapäeval. Elades oma esivanemate talus Võrumaal, peab Celia Roose oluliseks just kodust kaasa saadud teadmisi ja oskusi, mis lihtsustavad igapäeva elu ja on oluliseks jõuks ka suuremate asjadega hakkamasaamisel. Õpetajana püüab ta neid väärtusi igati edasi anda, olles ise heaks eeskujuks. „Pean väga oluliseks oma juurte tundmist, sest see annab minu enda kohta palju rohkem teadmist juurde. Kui ümbrus laiemas tähenduses on tuttav, on palju turvalisem elada ja toimetada – märkan lihtsamini ka pisimaid detaile, uut on parem tuttavaga köita, nii kasvab hoolimisvõime,“ lausub Roose.

Meremäe vallast pärit Paul Hagu on aastakümneid sihikindlalt pühendunud “seto asja ärgitamisele,” olles kaasaja parimaid seto pärimuskultuuri tundjaid. Teadlasena on Paul Hagu põhjalikult uurinud seto viljakusjumala ja mütoloogilise kangelase Peko kohta käivat rahvapärimust ning tegelenud süvitsi Seto lauluema Anne Vabarna loominguga. Võib öelda, et seto naiste improvisatsioonid ja eeposed on tõusnud eesti folkloristide huviorbiiti paljuski just Paul Hagu järjekindla tegevuse tulemusena. Tema eestvedamisel on alguse saanud ka Seto kuningriigi traditsioon ning ta ise on endine ülemsootska. Paul Hagu tunneb, et seto endisest kultuurist ja olmest on kadumas midagi just sellele paikkonnale ainuomast ning sellest on tal tuliselt kahju. „Selletõttu kasutan suud ja sulge selleks, et ikka kestaks seto keel ja leelo ning pisut muud pealegi,“ ütleb Hagu.

Lauri Õunapuu on mitmekülgne pillimees ja laulja ning pärimuse koguja ja levitaja.  Tal on suurepärane oskus mäletada regilaulude pikki tekste, räägitud lugusid ning laulude meloodiaid ning esitada neid lummavalt ja jõuliselt. Tema esituses on see elus kultuur. Lisaks vanade laulude elustamisele tegeleb ta ka laulude ning laulikute kogumise ja süstematiseerimisega. Arhailise Meestalaulu Seltsi asutajana ja eestvedajana on Lauri Õunapuu sütitanud ja julgustanud paljusid mehi, kes toetudes tema eeskujule on hakanud hindama traditsioone ning leidnud regilaulu kui suhtlemise keele, mis liidab, teeb julgemaks ning annab pikaajalised väärtused sõprusele ja elule laiemalt.

Oma elus peab Lauri Õunapuu oluliseks aega, mille on saanud veeta koos oma esivanematega, kuuldes nende lugusid-laule ja saades osa nende elunägemusest. See kultuur on andnud talle kaasa ellu midagi, mida ei saa hankida muuseumiriiulitelt ega -arhiividest. „See on andnud mulle raudkindla vajaduse olla mina ise – olla see, kes mitte ainult ei hoia oma esivanematelt saadud väärtusi, vaid see, kes annab neid edasi ka teistele,“ ütleb Õunapuu.

Pärimuskultuuri auhinna eesmärk on tõsta esile isikuid või kooslusi, kes on panustanud valdkonna järjepidevuse hoidmisesse ja tulevastele põlvedele edasiandmisesse. Auhinnaga tunnustatakse sihipärast ja tulemuslikku loomingulist, õpetuslikku, teaduslik-populariseerivat või korralduslikku pärimuskultuuri alast tegevust. Auhinna väljaandmine saab teoks tänu Eesti Rahvuskultuuri Fondile.

Eesti Folkloorinõukogu auhinnaga tunnustatakse neid pärimuskultuuri kandjaid, kelle tegevus aitab mõtestada ja väärtustada pärimust kui elu loomulikku osa ning kes eeskujuna innustavad teisi enda ümber pärimusega tegelema.

Auhindade pidulik üleandmine toimus 22. juunil rahvusvahelise pärimuspeo Baltica avapeol Mooste folgikojas Põlvamaal.

Kõikide auhinnale esitatud kandidaatidega on võimalik tutvuda siin: http://www.folkloorinoukogu.ee/Parimuskultuuri_auhinna_kandidaadi_1696

Laura Liinat
Eesti Folkloorinõukogu / CIOFF^® Estonia teabejuht

Allikas: Eesti Folkloorinõukogu pressiteade (22.06.2016)