Fenno-Ugria Noorte ansambel avaldas vadjakeelse laulu video

Ansambel Kännu Peal Käbi avaldas äsja video oma tõlgendusega vadjakeelsest laulust „Tulkaa, tüttäred, tulõllõ“. Ansambli liikmed on ühtlasi Fenno-Ugria Noorte ehk MTÜ Hõimulõimed liikmed.

Kes ansamblisse Kännu Peal Käbi kuuluvad ja kuidas nad kokku said?

Mõni aasta tagasi hakkasid mõned FUNi liikmed poolnaljaga rääkima soovist soomeugri rahvaste sekka tuurile minna. Selleks oli muidugi vaja bändi ning ansambel Kännu Peal Käbi saigi asutatud.

Nimetus Kännu Peal Käbi tuleb sellest, et üks meie bändiliige on olnud Käbi Suvi, kes mängis ansamblis parmupilli ja laulis. Sealt see mõttelõng jooksma hakkas. Ta on olnud Fenno-Ugria Noorte liige ja on siiani MAFUNi (Soome-Ugri Rahvaste Noorte Assotsiatsiooni) president.

Ansambel on üsna amorfse ja pidevalt muutuva koosseisuga. Siia kuuluvad põhimõtteliselt kõik musikaalsed inimesed seltsingust Fenno-Ugria Noored, millest on nüüdseks välja kasvanud MTÜ Hõimulõimed. Kuna aga FUNis on olnud Tartus tudengikarjääri tõttu lühemat aega viibivaid liikmeid, siis ei pruugi nad ansambli ridadeski korraga väga pikka aega olla.

Konkreetselt vadja laulu „Tulkaa, tüttäred, tulõllõ” salvestuskoosseisu kuuluvad eestlaulja Milda Dailidėnaitė (eestlaulja) ning koor koosseisus Marin Jors, Eda–Riin Leego, Britt-Kathleen Mere ja Merit Müller. Kitarre ja klahvpille mängib Anti Lillak ning kannelt ja flööti mängib Merit Müller.

Miks teid paelub just vadja teema?

Meid paelub tegelikult kogu soome-ugri muusikamaailm. Kaugem eesmärk on kunagi esitada lugusid kõigis uurali keeltes. Aga vadja laulud tulid meie repertuaari juba päris ansambli alguses. Nimelt pakkus Tartu Ülikooli õppejõud Heinike Heinsoo võimalust salvestada mõned tema vadjandatud tekstidega laulud, mida ta soovis kasutada oma vadja keele kursustel õppematerjalidena. Kuna vadja keel on oma läheduse tõttu eesti keelele ka kergelt õpitav, siis on tal tõepoolest olnud meie kavas väga tugev positsioon.

Samas oleme laulnud ka eesti, seto, isuri, komi, udmurdi ja ungari keeles. Nagu juba mainitud, on meil kavatsus seda nimekirja veel oluliselt laiendada.

Kust ja kellelt materjali leidnud olete?

Enamik vadjakeelseid laulutekste on tulnud Heinike Hainsoolt, kuid väärt allikaks on ka vadja ja isuri rahvalaulude väljaanne. Ka „Tulkaa, tüttäred, tulõllõ” pärineb algselt sealt. Tihti pakub mõni ansambliliige välja loo, mida võiksime teha – olgu selleks siis mõni tuntud laul, luuletus või tõlge. Näiteks oleme teinud ansambel Ummamuudu loost „Kõnõtraat” komikeelse variandi „Сёрникутан” ning The Monkees laulust „I’m a Believer” setokeelse „Usu armastust”. Omaloomingu osa on seni olnud veel tagasihoidlik, kuid loodame, et see aja jooksul kasvab.

Millal Vadjamaal viimati käisite ja millal uuesti plaanite minna?

Enamik meist ei ole kahjuks veel Vadjamaale jõudnud, kuigi väga hea meelega külastaks muidugi nii Vadjamaad kui ka teisi soome-ugri alasid, mis on paljudel meist siiamaani avastamata jäänud. Vaatame, mida aeg toob. Äkki õnnestub meil kunagi Kännu Peal Käbiga ka soome-ugri tuur ära teha. Vadjamaa on alustamiseks hea kant ka selle poolest, et meil on repertuaaris tõepoolest palju just vadjakeelseid laule.

Fenno-Ugria küsimustele vastasid kõik ansambli liikmed kollektiivselt.