Riigikogu kultuuri ja –väliskomisjon said ülevaate soome-ugri rahvaste olukorrast
Riigikogu kultuurikomisjon ja väliskomisjon said täna (3.12.2019) ülevaate Eesti tegevusest soome-ugri hõimurahvaste toetamisel ja Tartus toimuva soome-ugri maailmakongressi ettevalmistustest.
Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaa sõnul on ülevaated soome-ugri rahvaste olukorrast olnud väliskomisjoni päevakorras alates 2005. aastast. Ta märkis, et tänane kohtumine oli juba 20. väliskomisjoni kuulamine soome-ugri teemal ja kolmas koos kultuurikomisjoniga.
Eesmaa tõstatatud küsimusele hõimurahvaste tööga seotud rände kohta selgitati komisjonidele, et kõigi hõimurahvaste rahvaarv väheneb kiires tempos, sest minnakse paremat tööd ja leiba otsima eelkõige kiiremini ärevatesse piirkondadesse Venemaa Arktika osas. Samuti on levinud minna hooajalisele tööle Moskvasse ja Peterburi, sest piirkondades pole piisavalt palju töökohti.
Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must tõmbas paralleeli hõimurahvaste ja Siberis elavate eestlaste olukorra vahel. Ta märkis, et hõimurahvaste probleemistik on ülimalt tõsine alates nimede venestamisest kuni keeleõppe võimalusteni.
Muret tekitava faktina toodi istungil välja, et soome-ugri hõimurahvaste toetajatel on olnud raskusi oma tööks vajaliku Venemaa viisa pikendamisega.
Kultuurikomisjoni liige Signe Kivi pidasid oluliseks toetada Eesti kõrgkoolides õppivate uurali põlisrahvaste üliõpilaste õpinguid ja kultuuri. Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson tunnustas Eesti tööd hõimurahvastega. Tema sõnul on hõimurahvaste programm hea näide, kuidas Eesti saab väikeriigina hoida kontakte hõimurahvastega ja teha ära midagi reaalset väikerahvaste toetuseks.
Komisjonid said ülevaate Soome-ugri VIII maailmakongressi ettevalmistustest, mille teemaks on „Kultuurimaastikud – meel ja keel“. Tartus Eesti Rahva Muuseumis 17.-19. juunil toimuval kongressil käsitletakse lisaks keele säilitamise ja edasiandmise ning kakskeelsuse probleemidele ka kliimamuutuste mõju soome-ugri rahvastele ja kultuuriinnovatsioonide küsimusi.
Väliskomisjoni liige Anti Poolamets tõi positiivse asjaoluna välja, et kongressi teemade hulgas on ka traditsiooniliste ja uute meediakanalite kasutamine ning kaasaegsete keeletehnoloogiate rakendamine soome-ugri rahvaste teabetöös.
Samas tõdeti, et rahvuskeelse meediaga on hõimurahvastel suured probleemid, sest televisooni ja raadiokanaleid on vähe. Veidi parem on rahvuskeelte olukord internetis. Rahvuskeelte levikut pärsib ka 2018. aastal Venemaal vastu võetud seadusemuudatus, mille tõttu õpitakse ja õpetatakse rahvuskeeli kõikides koolides tunduvalt vähem.
Istungile olid kutsutud Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee liige Tõnu Seilenthal, Fenno-Ugria Asutuse direktor Viia-Kadi Raudalainen ja nõunik Jaak Prozes, Hõimurahvaste programmi nõukogu esimees Sirli Zupping, Seto Kongressi vanemate kogu liige Rieka Hõrn ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad.
Info allikas: Riigikogu pressiteade, 3. detsember 2019
Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee
