Hõimupäevade konverents kannab teemapealkirja “Põlisrahvad ja keeled globaliseeruvas maailmas. Väljakutsed, võimalused ja ohud.“

2019. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks. Maailmas kõneletavast 7000st keelest on ohus rohkem kui kolmandik ehk 2680 põliskeelt. Ka enamik soome-ugri keeli on hääbumisohus või ohustatud. Seetõttu on selle aasta hõimupäevade konverents pühendatud põlis- ja vähemuskeeltele.

Konverentsil käsitlevad soome-ugri ja teiste rahvaste keeleteadlased vähemuskeelte prestiiži, mitmekeelsuse ja soome-ugri keelte digiteerimise teemasid. Kõik ettekanded tõlgitakse eesti keelde.

 Ajakava

9.45 – 10.00 registreerimine
10.00 – 10.30 avasõnad ja tervitused
10.30 – 12.00 ettekanded ja arutelu. Soome-ugri keelte digiteerimine   
12.00 – 12.30 kohvipaus
12.30 – 14.00 ettekanded ja arutelu. Mitmekeelsus (moderaator: Anna Verschik, Tallinna Ülikool)
14.00 – 15.00 lõuna
15.00 – 16.30 ettekanded ja arutelu. Keele prestiiž (moderaator: Martin Ehala, Tartu Ülikool)
16.30 – 17.00 kokkuvõte
17.00 – 18.00 koosviibimine

Konverentsi sisu

Soome-ugri keelte digiteerimine

moderaator: Sven-Erik Soosaar, EKI

Keelevahetus, mille käigus väikekeelte kõnelejad lähevad üle suurkeeltele, viib paljude keelte väljasuremiseni ja heal juhul säilivad need vaid rituaalkeeltena. Selleks, et keeli säilitada järeltulevatele põlvedele ka juhuks kui need igapäevakeelena kaovad, on vaja keelt selle eri avaldumisvormides salvestada ja kättesaadavaks teha digitaalsel kujul internetis ning pakkuda tööriistu keeleõppeks ja kasutamise hõlbustamiseks. Sektsioonis tutvustatakse parimaid praktikaid ohustatud väikekeelte materjalide digiteerimisel ja nende jaoks keeletehnoloogiliste tööriistade loomisel.

Esinejad

• Marina Fedina (Komi Vabariigi Innovatiivsete Keeletehnoloogiate Keskus) – Дигитализация как один из способов популяризации и повышения жизнеспособности языков коренных народов (на примере коми языка). Digiteerimine kui üks põlisrahvaste keelte populariseerimise ja elujõulisuse tõstmise vahendeid (komi keele näitel).

• Andrei Tšemõšev (Mari keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituut) – Создание словарей нового типа с использованием корпуса марийского языка. Uut tüüpi sõnaraamatute loomine mari keele korpuse põhjal.
• Jack Rueter (Helsingi Ülikool) – Morphological analysers and other digital tools for Uralic languages. “Morfoloogilised analüsaatorid ja muud digitaalsed tööriistad Uurali keelte jaoks”

Mitmekeelsus

moderaator: Anna Verschik, Tallinna Ülikool

Mitmekeelsus on ja ei ole uus nähtus, enamik maailma elanikest on mitmekeelsed. Mitmekeelsus kui selline ei ole hea ega halb, iseenesest see ei ohusta identiteeti ega keelesäilitamist. Küll aga mõjuvad keelevälised tegurid nagu keeleideoloogiad, kogukondade hoiakud, keelepoliitilised otsused ja isiklik soov kogukonda kuuluda, sealt lahkuda või olla mitme kogukonna liige. Küsimus on selles, kuidas olla mitmekeelne ja samas säilitada väiksed keeled. Üldkehtivaid lahendusi pole olemas, kuid mõningatest kogemustest saab kindlasti rääkida.

Esinejad

• Svetlana Jedõgarova (Helsingi Ülikool) –  Многоязычие и языковые идеологии на примере говорящих на удмуртском языке. “Mitmekeelsus ja keelelised ideoloogiad udmurdi keele kõnelejate näitel”.
• Fedor Rozhansky/ Elena Markus (Tartu Ülikool) – Multilingualism and language contacts in Western Ingria. Mitmekeelsus ja keelekontaktid Lääne-Ingerimaal.
• Jüvä Sullõv (Tartu Ülikool) – Võru-Eesti kakskeelsus – omapärad ja väljakutsed

Keele prestiiž

moderaator Martin Ehala, Tartu Ülikool

Keel täidab kaht olulist funktsiooni: vahendada infot ja väljendada identiteeti. Mõlema funktsiooni täitmisel on edukate ühiskondade keeltel eelised – nad võimaldavad ligipääsu heale haridusele, rikkalikule kultuurile ja ligitõmbavale meelelahutusele. Samuti pakub sellise keelega seotud identiteet kõnelejaile kõrge kollektiivse enesehinnangu. Nii avaldab enamuskeelte prestiiž püsivat mõju vähemuskeelte kõnelejatele identiteedi ja keelevahetuseks, mida on võimalik tasakaalustada vaid teadliku keele- ja identiteedipoliitikaga. Sektsioonis vahetatakse kogemusi, kuidas prestiižkeelte mõju teiste keelte kõnelejatele vähendada.

Esinejad

• John Shaun Nolan (Malmö Ülikool)  The role of prestige in the maintenance of the ‘near languages’ of France. Prestiiži roll “lähikeelte” säilimises Prantsusmaal.
• Konstantin Zamyatin (Durhami Ülikool) – The Impact of Official Bilingualism in Ethnic Republics of Russia on Language Attitudes. Ametliku kakskeelsuse mõju keelehoiakutele Venemaa rahvusvabariikides.
• Valts Ernštreits (Läti Ülikool, Liivi Instituut) – Small Nation, Big Vision: Bringing the Livonians into the Digital Age. Ernštreits “Väike rahvas, suur visioon: liivlaste toomine digitaalsesse ajastusse.

Korraldajad

Konverentsi korraldab MTÜ Fenno-Ugria Asutus koos Tallinna Ülikooli ja Eesti Keele Instituudi teadlastega ja selle eesmärgiks on jagada parimaid praktikaid ohustatud keelte kaitsmisel ja säilitamisel.