Ivan Kuratov 180
Käesoleval aastal tähistatakse komi kirjaniku ja luuletaja Ivan Aleksejevitš Kuratovi (18.7.1839 – 29.11.1875) sünniaastapäeva. Kuratovit loetakse komi kirjanduse rajajaks ja klassikuks. Ivan Kuratov sündis Komimaal, Sõktõvkarist 120 km edelasse jäävas Kebra külas, mis hiljem nimetati poeedi auks ümber Kuratovoks.
Ta õppis 1854. aastast Vologda kubermangu Jarenski vaimulikus seminaris, mille lõpetas 1860. aastal. Töötas õpetajana Ust-Sõssolski (Sõktõvkaris). Õppis Kaasanis polguaudiitoriks ja saadeti 1866. aastal sõjaväekohtu ametnikuna tööle Semipalatinskissse, kust aasta hiljem viidi üle Vernõi (Almatõ) linna, praeguses Kasahstanis. Seal töötas sõjaväe staabis ja hiljem 1871. aastast tsiviilteenistuses kohaliku kuberneri otsese alluvuses kuni varajase surmani 1875. aastal.
Esimesed luuletused kirjutas ta juba vaimulikus seminaris, samal ajal tõlkis komi keelde nii vene luuletajaid (A.Puškin; I. Krõlov) kui ka näiteks saksa luuletajaid (H.Heine; F.Schiller). Eriti torkab silma, kui arvukalt suutis ta tõlkida Lääne-Euroopa luuleklassikat. Venemaal polnud see sugugi tavapärane. Lisaks tõlkis ka vaimulikku kirjandust, näiteks uue testamendi.
Oli keeleliselt väga andekas, oskas 14 keelt. Töötas välja komi keele grammatika, uuris ka mari ja udmurdi keele grammatikat.
Tema eluajal leidis avalikustamist vaid viis luuletust, mis ilmusid 1866. aastal komi keeles Vologda kubermangu uudistes. Ülejäänud luuletuste ja proosa käsikirjad jäid komi avalikkuse eest varjatuks, kuni nad lõpuks 1923. aastal avastati. 1939. aastal ilmus Ivan Kuratovi 100 sünniaastapäeva puhul tema luule ja proosa täielik kogu.
Ivan Kuratov on praegu Komimaal väga populaarne. Tema juubeli puhul ilmus Pavel Limerovi monograafia, valmis film. Kodukülas toimus komi kooride ja rahvamuusikakollektiivide suurkontsert, mis lõppes komi etnodiskoga. Kokku pühendatakse Ivan Kuratovi juubelile üle 200 erineva ürituse.
