Jäta menüü vahele
09.08.2021

9. augustil tähistame põlisrahvaste päeva

Tänavuse ÜRO põlisrahvaste päeva teema on “Kedagi ei jäeta maha: Põlisrahvad ja väljakutse uuele ühiskondlikule leppele”. Kuid milline on nende sõnade sisu?

Foto: nazaccent.ru
- 9. augustil 1982 toimus esimene ÜRO põlisrahvaste probleemidega tegeleva töörühma istung. 
- Põlisrahvastele pühendatud tähtpäevana kinnitas ÜRO peaassamblee kuupäeva 1994. aastal 23. detsembril.
- Soome-ugri ja samojeedi rahvaste hulgas on järgmised põlisrahvad: isurid, setod, vadjalased, vepslased, handid, mansid, eenetsid, neenetsid, nganassaanid ja sölkupid.

Tänavuse ÜRO põlisrahvastele pühendatud päeva teema on “Kedagi ei jäeta maha: Põlisrahvad ja väljakutse uuele ühiskondlikule leppele”. Kuid milline on nende sõnade sisu?

Ühiskondlik kokkulepe – see on tinglik kokkulepe, mille ühiskond sõlmib koostöö eesmärgil, et saavutada sotsiaalset ja majanduslikku kasu. Paljudes riikides, kus põlisrahvad on väljaaetud oma maadest, nende kultuurid ja keeled on alandatud, inimesed aga eraldatud poliitilisest ja majanduslikust tegevusest, ei ole neid kunagi kaasatud ühiskondliku kokkuleppe protsessi. Ühiskondlik kokkulepe sõlmiti elanikkonna domineerivate gruppide vahel.

90 riigis elab aga enam kui 476 miljonit põlisrahvaste esindajat, kes moodustavad 6,2 protsenti planeedi elanikkonnast. Põlisrahvad on unikaalsete kultuuriliste eripärade, teadmiste, traditsioonide ja keelte kandjad. Neil on eriline side oma maaga, nad evivad erinevaid arengukontseptsioone, mis põhinevad nende maailmanägemusel ja prioriteetidel.

Ehkki osadel põlisrahvastel on omavalitsus või mõni autonoomia vorm, valitseb paljusid neist endiselt keskvõim, kes kontrollib põlisrahvaste maade ja ressursside kasutamist. Sellegipoolest mõned põlisrahvad nagu saamid ja irokeesid näitavad silmapaistvaid juhtimisoskusi.

COVID-19 viirus on väljatoonud ja ka süvendanud mitmeid juba nagunii olemasolevaid ebavõrdsuse vorme, osutades ebaproportsionaalselt kahjulikku mõju neile rahvusgruppidele, kes on nagunii kannatanud haiguste, vaesuse, diskrimineerimise, institutsionaalse ebastabiilsuse või finantsilise kaitsetuse tõttu. Põlisrahvaste puhul on see eriti märgatav. Sellepärast on paljudes ühiskondades ühiskondlik kokkulepe vajalik, või vähemalt tuleks olemasolev kokkulepe uuesti üle vaadata.

Venemaa Föderatsioonis kuuluvad põlisrahvaste hulka järgmised soome-ugri ja samojeedi rahvad: isurid, setod, vadjalased, vepslased, handid, mansid, eenetsid, neenetsid, nganassaanid ja sölkupid.

Tavapäraselt korraldatakse Venemaal põlisrahvaste päeva puhul erinevaid pidustusi. Tõsisemaid põlisrahvaste probleemidele pühendatud üritusi pole kombeks korraldada, kuid koronaviirusest tingitud piirangud takistavad sel aastal igasugust tähistamist.

Seevastu toimub sotsiaalvõrgustikus näiteks Neenetsi autonoomse ringkonna rahvuskultuuri keskuse korraldatud iga-aastane aktsioon teemal Свой среди своих (Oma omade keskel).  Korraldajad kutsuvad kõiki soovijaid üles riietuma rahvariietesse ning jagama oma rahvast kõnelevaid lugusid sotsiaalmeedia vahendusel.