6. veebruaril tähistatakse saamide rahvusliku ühinemise aastapäeva

Saami rahvuspüha tähistab ühe olulise koostöö algust ja alanud aastal möödub selle algusest juba 104 aastat. Kuid millisest koostööst täpsemalt jutt ja mida saamide kohta veel teada võiks, sellest kõnelebki järgnev kirjatükk. Sekka on lisatud ka unikaalne pildigalerii ning üks tänapäevane saamikeelne räppvideo.

Kõik sai alguse sellest, et Norras Trondheimis tuli – 6. veebruaril 1917 – kokku esimene saami maapäev (kongress), kus arutati erinevates riikides elavate saamide koostööd. 1953. aastal peeti Rootsis Jokkmokis esimene Põhjamaade saami konverents, mille tulemusena asutati 1956. aastal Põhjamaade Saami Nõukogu (Sámiráđđi). Sellega algas saamide rahvusvaheline koostöö.
NB! Käesoleval aastal tähistatakse rahvuspüha virtuaalselt. Kell 18 algavat otseülekannet saab jälgida aadressil www.sajos.fi/live

KAS TEADSID, ET:

  • • saamid ise kutsuvad ennast saam´ ja saamm´lja, sabmesabmelaš.
  • • teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja 12. sajandist peale ka lappideks.
  • • kõiki ümbritsevaid nimetavad nad vahet tegemata «sõnniklasteks» (ládelaš,vrd soome lanta ‘sõnnik’). Tähendus tulenes ametist: karjakasvataja versus põllupidaja.
  • • Saamimaal ei ole pealinna ja rahvas elab nelja erineva riigi territooriumil. Maailmas on vähe põlisrahvusi, kes oleksid jagunenud nii mitme riigi vahel.
  • • Saamide arvu kohta on käibel erinevaid andmeid, olenevalt kriteeriumidest, mille alusel rahvuslikku kuuluvust arvestatakse. Soomes on alates 1962. aastast põhikriteeriumiks keel. Laplaseks arvatakse seal inimesed, kellel vähemalt üks (vana)vanem omandas esimese keelena saami keele või kes ise peavad saami keelt oma esimeseks keeleks.
  • • Erinevate allikate kohaselt kõigub saamide koguarv 50 000 ja 100 000 vahel. Norras elab kuni 40 000, Rootsis kuni 17 000, Soomes kuni 5700 ja Vene Föderatsioonis umbes 2000 saami.
  • • Nõuandva organina on ellu kutsutud nii Norras, Soomes kui ka Rootsis saamiparlamendid. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse vahel: Guovdageaidnu (Kautokeino) ja Karašjohka (Karasjok) Norras, Ohcejohka (Utsjoki) ja Ana’r (Inari) Soomes.
  • • Esimene saamikeelne raamat (kirikukäsiraamat) trükiti Rootsis 1619. aastal. Saami ajakirjanduse algusaasta on 1873.
  • • Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte lähimad sugulaskeeled.
  • • Enam kui sada aastat tagasi võis Soome koolides saada rangelt karistadasaami keeles rääkimise eest.
  • • 1970. aastatel hakati saami keelt õpetama koolides nn saami alal ehk neis omavalitsustes, kus elas enamik Skandinaavia saamidest.
  • • Saamide esivanematega on ühendatud Põhjala vanim – kuni 10 000 aastat – teadaolev inimasustus.
  • • Saamide rahuarmastus ja relvastuse puudulikkus ahvatles tugevamaid naabreid röövretkedele. Saamimaale korraldasid röövretki nii karjalased, rootslased, norralased kui ka venelased.
  • • Tänu oma rikkusele oli Saamimaa eurooplastele hästi tuntud, kaubeldikarusnahkade ja vääriskalaga.
  • • Paljud saami külad olid 19. sajandi lõpuks sattunud sõltuvusse Kola linna vene kaupmeestest, kes andsid neile kaupu võlgu ning müüsid kallimalt edasi võla katteks võetud vääriskala. Sageli esines hinnapettusi, saamide purjujootmist kaubategemisel ja saamide käest topelthinna võtmist, et neid võlaorjuses hoida.
  • • Rahvausundi järgi on saamid päikese pojad ja tütred. Nad on tuntud ka oma värviarmastuse ja kirevate rahvarõivaste poolest.


Kõik, mida me teeme, on kunst (Saami vanasõna)


  • • Enne ristiusustamist olid laplaste hulgas levinud nii šamaanid kui ka uskelavasse ja surnud maailma. Austati oma jumalaid ning kultuuri ja usku kanti edasi ka algupärase muusika abil.
  • • saamide peamine tegevusala on juba 9. sajandist olnud põhjapõdrakasvatus.
  • • tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused.
  • • Soome rahvusringhäälingus on eraldi saamikeelsed uudised ja eetris on igaõhtune uudistesaade.
  • • saami muusika, eriti improviseeriv joig, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika – rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni.
  • • 1970. aastatel alustas tegevust saamikeelne teater. Rahvusteatri staatuses on täna täisprofessionaalne Beaivvaš Guodageaidnus.
  • • 1986. aastal kehtestatud saami rahvuslipu keskel olev rõngas sümboliseerib nõiatrummi, punane pool temast paremal päikest, sinine vasakul kuud. Värvid – punane, roheline, kollane ja sinine – pärinevad saami rahvarõivastelt.


Fotogalerii: White Wolf Pack blog

Print Friendly, PDF & Email