23. oktoobril on ungarlaste rahvuspüha ehk 64 aastat revolutsioonist
Ungari 1956. aasta revolutsioon algas üliõpilaste meeleavaldusest, mis kasvas kiirest massiliseks ning õhtuks oli meeleavaldajaid juba 200 000. Meelavaldajad suundusid läbi Budapesti kesklinna Ungari parlamendihoone juurde, vallutasid partei- ja raadiomaja, kukutati Stalini kuju. Ungari riigilipust lõigati välja nõukogude sümboolika nii, et trikoloori keskel lehvis auk. Nõuti vabadust, inimõigusi ja suveräänsust. Kommunistlik partei tõugati võimult, mitmed parteijuhid põgenesid Moskvasse.
Põhilisteks vastasteks olnud julgeolekutöötajad avaldasid vastupanu, ülestõusnute pool oli hukkunuid. Rahva viha aga oli omalt poolt nii suur, et sadakond kommunistliku partei töötajat, kas tapeti või hukati omakohtu korras. Puhkes üleriigiline mäss, osa ungari armeest läks ülestõusnute poolele üle. Moodustati uued kohalikud omavalitsused, võeti kurss mitmeparteisüsteemile ja turumajandusele, mis kõik hirmutas kommuniste. Partei ladvik hakkas nõudma nõukogude sõjaväe sisenemist Budapesti.
4. novembril tungisidki Budapeti Nõukogude Liidu tankid, algasid raevukad lahingud, kuid 10. novembriks oli ülestõus maha surutud. Hukkus üle 700 nõukogude sõjaväelase ja üle 2000 ungarlase. Järgnevate repressioonid käigus hukati 300 ülestõusnud, tuhandeid mõisteti vangi. Ungarist põgenes Austriasse üle 200 000 ungarlase.
Ungari sündmusi jälgiti tähelepanelikult ka Eestis ja sellel oli mõju siinsele rahvusliikumisele nii on Küllo Arjakas 22. oktoobril 2016. ilmunud ajalehes kirjutanud, kuidas Enn Tarto poolt asutatud Eesti Noorte malev levitas ööl vastu 4. novembrit Tartu koolides ungarlaste toetuseks lendlehti.
Tarto on meenutanud: “Novembri keskel külastas 3. keskkooli Moskvast tulnud vigast eesti keelt purssiv propagandist, kes koos direktoriga nõudis õpilaste üldkoosolekul Ungari patriootide hukkamõistmist. Aktiivsemate noorte eestvedamisel kõlas õpilaste vilekoor, samuti trambiti jalgu. Nii sunniti direktor ja propagandist saalist lahkuma.”
Fenno-Ugria Asutus
