100 aastat tagasi: Soome tunnustas esimesena Eesti Vabariiki de jure

Soome välisminister Rudolf Holst osutas oma kirjas Eesti saadik Oskar Kallasele. Ning ehkki dokumendil on daatum 7. juuni 1920, siis hakkas see kehtima alles päev hiljem ehk 8. juunil.

Millised sündmused eelnesid tunnustamisele? Miks protsess nii kaua aega võttis? Ning kuidas kaks vabariiki veel üksteisega läbi sõdade, Eesti okupeerimise ning meie taasiseiseisvumise aja vältel seotud on, sellest annab nüüd aimu AJATELG, kuhu murrangulised hetked koos fotode ja daatumitega ritta on seatud.

Ajatelje panid kokku Eesti vabariigi välisministeerium, Eesti saatkond Helsingis ja Soome suursaatkond Tallinnas. Ajatelje avalikustamisele eelnes aga Tallinnas ja Helsingis samaaegselt toimunud pidulik tseremoonia, millega tähistati Eesti ja Soome diplomaatiliste suhete 100 aastapäeva:

Kas teadsite, et:

• – Eesti ja Soome vahel kehtis enne Teist maailmasõda samasugune reisikaart, mis oli Soomel kasutuses suhtluses teiste Põhjamaadega. Piiri sai ületada kuus kuud kehtiva reisikaardiga, passi- ja viisanõuet polnud.
• – Konstantin Päts ähvardas diplomaatiliste suhete katkestamisega 1930ndatel, kui tema poliitilisest vaenlasest Artur Sirk oli põgenenud vanglast Soome, ja planeeris Pätsi järgi seal olles võimuhaaramist.
• – Soome ja Eesti sõlmisid aastal 1937 kultuurikoostöö kokkuleppe ehk Vaimse koostöö lepingu. See on Eesti jõusolevatest rahvusvahelistest lepingutest vanim, sest kehtis ka okupatsiooni ajal.
• – Eesti esimene sõjajärgne viisa anti välja Soomes pärast taasiseseisvumist.
• – President Mauno Koivisto oli esimene lääne riigijuht, kes külastas aastal 1992 taasiseseisvunud Eestit.