Vikipeedia, sumerikeelne silinder A ning eesti keel – mis neid ühendab?
Õige vastus on: Sven-Erik Soosaar, filoloog, tõlkija ja – entsüklopedist, ka e-entsüklopedist.
Siinkirjutaja oli pidanud juba pikemalt plaani – saada ise tuttavaks ning tutvustada ka lugejaile neid, kes on segatud ühte kõige suuremahulisemasse eestikeelsesse projekti: avatud autorkonnaga võrgupõhise üldentsüklopeedia Vikipeedia loomisse ning arendamisse. Nüüd andsid selleks sobiva ettekäände hiljuti algatatud tõlketalgud, et kaasata rohkem huvilisi varsti juba monumendi mõõtmeid võtva teabeallika edasisele rikastamisele emakeelsete artiklitega maailma sündinud asjade kohta. Parimaile on muide auhinnad.
Üks neist, kes on sel aastal 15-aastaseks saava üleilmse Wikipedia aasta noorema eesti haru arendamisele juba kümnendi kaasa aidanud (ja ka ise sinna üle tuhande artikli kirjutanud), on Sven-Erik Soosaar, kes on hariduselt ning teadustegevuselt filoloog ehk keeleteadlane, aga ka vägagi haruldastest keeltest tõlkija. Ta on eesti keelde tõlkinud vanakreeka keelest Platoni tekste, aga mis veel põnevam – arvata aastal 2115. enne meie ajaarvamise algust assüüria savirullile sumeri keeles kiilkirjas kirja pandud hümni templi ehitamise ülistamiseks. Ja ta on näiteks käinud ka aasta jagu Gröönimaal õppimas grööni keelt ja kirjandust.
Kohtume Eesti Keele Instituudi teaduri ja MTÜ Wikimeedia Eesti juhatuse liikme Soosaarega Vikipeedia arendamise loo asjus just emakeelepäeval. Olles tutvunud nii eksootilisi ridu sisaldava, 1973. aastakäigu noorepoolse mehe elulookirjeldusega, tundub esimene küsimus lausa vältimatu: kas grööni keele igas murdes on lume tähistamiseks 20 sõna? „Eks see selline levinud müüt ole, eesti keeles on ka päris palju sõnu, mis on lumega seotud, ega need kõik lund tähista,” muheleb aasta koha peal grööni keelt ja kirjandust õppinud Soossaar. Oma aastatetaguses magistritöös uuris ta grööni ja teiste eskimo ning aleuudi keelte ühisjooni Siberis kõneldavate tšuktši ja samojeedi keeltega.
Keel on vana, aga uus
Aga küsimusele, kas soome-ugri keelepuu juured on sealsamas kauges Ida-Siberis, nagu mõned uurijad väidavad, selgitab Soosaar, et nendelt väga võõra keele aladelt on soome-ugri keelealadeni ikka väga palju suurt Siberit, nende ja meie vahele mahuvad veel turgi keelealad, eelkõige jakuudid, kelle asuala on väga lai. Ja ehkki mõjutusi ei saa välistada, on väga kaugete seoste kohta raske tõendeid leida.
Soosaar, kes ise on uurinud nii eesti keele tüvede päritolu kui ka alustanud eesti keele sõnavara ajaloo tervikülevaate projektiga, märgib: „Aga minu uurimishorisont ei küünita uurali algkeelest varasemasse aega, mina piirdusin 4-5 tuhande aastase perioodiga.”
Sven-Erik Soosaart huvitab ka suuresti keele muutumine, uute sõnade teke. „Keele muutuste peamiseks põhjustajaks on läbi aegade olnud ikka väline sund, olude muutumine. Selleks, et keelena ellu jääda, peab keel muutuste väljakutsed vastu võtma, muutuma. Sageli on keele arendajaiks väljapaistvad isiksused, kes püüavad keele kasutussfääri laiendada,” ütleb Soosaar ja nimetab hulga kuulsaid nimesid, alustades Tallinna toomkiriku õpetajast Heinrich Stahlist, kes avaldas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika. Ei saa jätta küsimata, kas eesti keel jõuab järele ka praegusele kiirelt muutuvale ajale?
„Eesti keel on arenenud kõrgtasemel teadus- ja kultuurkeeleks, selles saab mõelda ja kirjutada kõike. Praegused kiirelt uut kaasa toovad ajad on muidugi kõigile keeltele tõsine väljakutse. Seni oleme suutnud sellega kaasa minna, ühtlasi aga ka säilitada mõistliku tasakaalu oma ja laenatud sõnavara vahel. Kui inimesed näiteks muretsevad anglitsismide pealetungi pärast, siis on see hea märk – meie keel läheb meie inimestele jätkuvalt korda, on isegi väga oluline,” nendib keeleajaloolane Soosaar.
„Arvan, et eesti keelel on võrreldes paljude teiste keeltega ikka väga hästi läinud, kui kasvõi vaadata seda raamatute hulka, mis siin meie ümber on,” viipab tõlkija Soosaar laias kaares nii algupärastele kui ka tõlkeraamatutele, mis usutluspaigaks oleva raamatupoe riiuleid tihedalt täidavad. See jutt toob mulle meelde read Soosaare tõlgitud silindrilt A, kus uue templi ehitamise ülistus juhatatakse sisse sõnadega: „Päeval, mil otsustati saatus taevas ja maal…”. „Jah, väga sobivad sõnad, kuigi 4000 aastat vanad,” tunnistab Soosaar, kui pöörame teema suurprojektile – eestikeelsele Vikipeediale – kui ühistegevuses kasvavale vaimuehitisele.
Suur ja lõputu ehitis
Praeguseks on alguses vägagi suure umbusuga ühisloomeline entsüklopeedia end täiesti kindlat tõestanud. Seda juba enam kui 200 keeles, sh ka eesti keeles. „Murdepunkt, hindan, oli siis, kui eestikeelses Vikipeedias ületas artiklite arv 70 000 piiri, siis tekkis ühtaegu niiöelda kriitiline mass, ehk suur osa päringutest hakkas juba sealt ka vastuseid saama, ja seetõttu ja selle kõrval tekkis ka kogemuslik usaldus, et veebiteatmiku infot võib ka üldjoontes usaldada,” meenutab Soosaar. Ta meenutab ühtlasi ka, et tema enda esimesed kokkupuuted olid pärast esialgse umbusu ületamist alles 2005. aasta paiku.
„Siis aga kõik muutus, hakkasin ise Vikipeedia arendamisega tegelema ja ka artikleid kirjutama. Neid on praeguseks üle tuhande, polegi neid kokku lugenud,” kirjeldab oma ebalevat algust uues keskkonnas Soosaar, kes lisab, et talle on entsüklopeediad kogu elu väga palju huvi pakkunud.
„Pikk tee on aga kogu eestikeelsel Vikipeedial minna. Ehkki meil on tegusamaid autoreid 100 ringis, on sellegipoolest paljudes valdkondades veel palju olulisi artikleid puudu. Kuna kirjutamine on vabatahtlik tegevus ja n-ö toimetust pole, siis on meie võimuses ainult püüda hõredamaid kohti talguüleskutse korras tihendada,” räägib Soosaar ning lisab piiritähise: „Eesti teemad on siiski juba suhteliselt hästi kajastatud, siin on olnud abiks ka koostöö mitme asutusega, kelle väljaandeid oleme saanud vikisse integreerida. Päriselt rahule võiks jääda siis, kui artiklite koguarv ületab miljoni piiri. Ingliskeelses on pragu üle viie miljoni artikli.”
Kõik on osalised
Usaldusväärsust kommenteerib Soosaar: „Autoriks võib olla muidugi igaüks, aga enamasti kirjutavad siiski päris head asjatundjad. Meil on administraatorid ja ka tarkvaralahendused mille abil nad saavad jälgida tehtud muudatusi ning nende otstarbekust. Siiani pole mahud ebainimlikuks kasvanud. Jah, kuigi inimesed pole enamasti ju pahatahtlikud, siis päris omapead ei saa asju jätta. Ja eks lugejail ole ka alati võimalus vigu parandada või neist ka teada anda. Võiks aga lisada, et imetlusväärne on see, kuidas kõigile vabalt ligipääsetav ja muudetav teabekeskkond on ka kõigi poolt hoitud ning lugupeetud, üheski keelekeskkonnas pole olnud vaja asuda kasutajaid ja autorid registreerima ja kontrollima.”
Lähemal uurimisel selgub ka, et lisaks eesti vikile on omaette üksusena arendamisel ka võrukeelne. Aga veel selgub, et Wikimeedia Eesti, mille juhatuse liige Soosaar on, ei tegele otseselt Vikipeedia juhtimisega, aga selle üheks tegevusvaldkonnaks on ka Vikipeedia arendamisele kaasaaitamine ning ka vikipeedia sõsarprojektide toetamine. Samuti vabakultuuri arengule, sealhulgas ka näiteks fotode vaba kasutuse võimaluste suurendamisele, nn panoraamivabadusele kaasaaitamine.
„Me üritame viia Vikipeedia kasutamist ja arendamist rohkemate inimesteni, korraldame koolitusi, kuidas kirjutada artikleid, aga ka koolitusi, kuidas Vikipeediat kasutada,” räägib Soosaar, kes korraldab ka lähipäevil ühes koolis sellelaadse ürituse.
„Eestikeelse Vikipeedia arendajaid on päris palju, aga neid võiks alati rohkem olla. See ulatuslik projekt on meie keelele ja kultuurile tähtis ning kasvades suureneb järjest suurema tähtsuse ning tähenduse. Mina pean seda küll rahvuslikuks projektiks,” kutsub Soosaar meid kõiki selle templi ehitamises kaasa lööma. Tõlketalgud kestavad 21. aprillini.
Juba 14 aastat
Esimene artikkel eestikeelses Vikipeedias oli artikkel kollektiivse tööna sündivast uuest meediast ehk vikipeediast: „Viki (havai keeles wiki, ‘kiire’) on veebisait, mis võimaldab selle külastajatel sisu lisada, kustutada ja muuta. Tihti ei ole nõutav eelnev kasutajaks registreerimine.” Praeguseks on artikleid üle 144 500, värskeim, mis just emakeelepäeva päraslõunal avaldati, oli tõlketalgute ajal loodud „viikingite kunst”. Nädala pärast, 25. märtsil täitub juba 21 aastat sellest, kui Wiki algataja Ward Cunningham avas esimese vikisaidi, kinnitab Vikipeedia. Eesti Vikipeedia tähistab tänavu 24. augustil oma 14. sünnipäeva.
Ants Vill, 17.03.2016
