Venemaalt lahkunud Andrei Žvavõi sai esimese saamina Soomes varjupaiga

Murmanski oblasti saamide ühenduse liikmel Andrei Žvavõil oli kolm aastat tagasi kaks võimalust, kas vaikida või mõista hukka Vladimir Putini režiim ning tema algatatud sõda Ukraina vastu. Andrei otsustas lahkuda riigist ja mõista sõja hukka. „Vaatamata sellele, et ma pean alustama oma elu nullist, tunnen ma enda üle uhkust. Ma jäin kindlaks oma põhimõtetele,” ütles Žvavõi ajakirjandusele. Nagu selgus, sai temast esimene Venemaa saam, kes on saanud Soomest varjupaiga. Paar Venemaalt lahkunud saami aga elavat praegu Norras.

Saamid, aga ka venelased — kui nad on võimude ja sõja vastu, puutuvad Venemaal kokku valikuga, kas vaikida või lahkuda riigist. Võimude kriitika võib viia vangi „armee diskrediteerimise“ eest.

Murmanski oblasti saamide organisatsioon, kuhu kuulub 150 liiget, on üks suuremaid saamide ühendusi Venemaal. Organisatsioon oli üks väheseid Venemaa soome-ugri rahvaste organisatsioone, kes mõistis hukka Venemaa sõja Ukraina vastu. Praegu on Venemaa Föderatsiooni saamide kogukond lõhenenud, seal on nii Putini ja sõja pooldajaid, kuid on ka vastaseid.

Saami aktivist Andrei Žvavõi lahkus oma koduasulast Lujávrilt (Lovozero) 2022. aasta sügisel, pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale ja mobilisatsiooni väljakuulutamist. Alguses Norrasse, kuid kuna tal oli Soomes välja antud Schengeni viisa, siis Norra suunas ta Soome.

Žvavõi juhtum tõstatas küsimuse, kuidas saaksid teisedki aktivistid leida varjupaika riikides, kus arvestataks nende huvide ja õigustega. Viimastel aastatel on märgata põgenike arvu kasvu Venemaalt, neist enamik on inimõiguste aktivistid. Venemaalt lahkumine võib anda paremaid võimalusi teavitamaks rahvusvahelist üldsust inimõiguste olukorrast Venemaal ja toetada neid, keda represseeritakse nende tegevuse pärast.

Andrei Žvavõi seisis aktiivselt saamide õiguste eest, mis omakorda tõi kaasa Vene võimude surve ja represseerimise. Žvavõi meelest ignoreerib riigivõim põlisrahvaste õigusi maale, traditsioonilistele eluviisidele ja kultuuripärandile. Žvavõi on muutunud sümboliks võitluses saamide õiguste eest, mida on märgatud nii Venemaal kui ka mujal. Ta on aktiivselt seisnud projektide vastu, mis ähvardasid saamide traditsioonilist maakasutust, nagu maavarade kaevandamine ja infrastruktuuri rajamine, mis rikub regiooni ökosüsteemi. Tema lugu ei ole ainult isiklik lugu, vaid osa palju laiemast probleemide reast, millega puutuvad kokku Venemaa Föderatsioonis elavad põlisrahvad. Tema eeskuju võiks anda jõudu teistelegi aktikivistele, kes jätkavad võitlust inimõiguste ja oma rahva õiguste eest, vaatamata ähvardustele ja repressioonidele.

2023. aastal taotles Soomes varjupaika 5300 inimest. Varjupaiga sai 45% taotlejatest.

Soome migratsiooniameti andmetel on 2025. aastal Soomest varjupaika taotlenud 663 inimest Venemaalt, mis on 7% kõikidest taotlustest, neist 253 inimest on saanud eitava vastuse ja neli inimest varjupaiga, 346 kohta ei ole andmed avalikud. 2024 on Venemaalt Soome tulnud kokku 655 varjupaiga taotlejat, neist 51 on selle saanud.