Venemaa soome-ugri rahvaste tähtsaimad ametlikud sündmused on muutunud paraadüritusteks

Venemaal elavate soome-ugri rahvaste suursündmused: III soome-ugri rahvaste foorum, mille teemaks oli „Soome-ugri noored muutuvas maailmas: reaalsus ja väljakutsed“ ja VIII soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni (AFUN) kongress toimusid 10.-13. septembril Mari El Vabariigi pealinnas Joškar Olas.

Foorumile kogunes 250 delegaati 32 Venemaa Föderatsiooni regioonist, saadikutest ligi pooled olid noored.

Soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni (AFUN) VIII kongressile sealsamas kogunes 200 delegaati kokku 41 regioonist.

Üritustest on möödas juba paar nädalat, paraku on aga sisulist informatsiooni neist meediakanalites siiani ülimalt napilt. Foorumit kajastav informatsioon räägib eelkõige sellest, kuidas kõrged Venemaa Föderatsiooni riigijuhid soome-ugri rahvaid tervitasid ja õnnitlesid. Foorumile oli saatnud oma tervituse Venemaa president Vladimir Putin, kes märkis, et „soome-ugri rahvad on andnud suure osa Venemaa riikluse tugevdamisse ja riigi arendamisse“. Lisaks kiitis ta  foorumit korraldava soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni suurt ja viljakat tööd soome-ugri rahvaste keelte ja kommete hoidmisel. Lisaks saatsid foorumile oma tervituse Venemaa Föderaalnõukogu esimees Ljudmila Matvijenko ja Venemaa Riigiduuma esimees Vjatšeslav Volodin. Matvijenko märkis tervituses: „Soome-ugri rahvaste omanäoline kultuur annab olulise panuse Venemaa ainulaadsesse vaimsesse ja kultuuripärandisse ning rahvuste vahelise dialoogi arendamisse“. Volodini tervitus aga oli mõeldud kõnetama noori: „Just kasvavast põlvkonnast sõltub ülesannete lahendamine, mis on mõeldud ajaloolise mälu kaitsmiseks, ühiskonna konsolideerimiseks ja Venemaa arendamiseks,” märkis ta. Venemaa valitsusjuhi asetäitja Tatjana Golikova aga märkis oma tervituses: “Soome-ugri rahvaste esindajad on väärikalt panustanud Venemaa riikluse formeerumisse ja arendamisesse, tema kaitsmisesse välisvaenlaste vastu läbi aegade.”

Kõrgetest ametiisikutest olid kohale tulnud  Venemaa Föderatsiooni presidendi administratsiooni juhi asetäitja Magomedsalam Magomedov, Venemaa presidendi täievoliline esindaja Volga regioonis Igor Komarov, Venemaa Föderatsiooni Föderaalnõukogu esimehe asetäitja, Mari El Vabariigi senaator föderaalnõukogus Konstantin Kosatšov, Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma rahvuspoliitika komitee esimees Vladimir Ivanov, Venemaa Föderatsiooni rahvusasjade föderaalagentuuri juhataja Igor Barinov, Venemaa Föderatsiooni Föderaalnõukogu senaator, Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni nõukogu esimees Pjotr Tultajev, Mari El Vabariigi juht Juri Zaitsev ja hulk kõrgeid riigiametnikke Venemaa Föderatsiooni regioonidest.

Kõrgete ametiisikute tervituskõned olid oma põhitoonilt soome-ugri rahvaid kiitvad, eriti kiideti neid, kes “kaitsevad Venemaad, valades verd Venemaa-Ukraina sõjas”. Samuti leiti, et soome-ugri rahvad on tõelised Venemaa patrioodid, kes tegutsevad riigi ühtsuse nimel. Magomedsalam Mamedov pidas aga vajalikuks märkida: „Vaatamata välisriikide aina kasvavale aktiivsusele, kes spekuleerivad soome-ugri maailma teemal ning üritavad külvata ebakõlasid  ja õõnestada Venemaa terviklikkust, on olukord rahvustevaheliste suhete vallas endiselt stabiilne ja kontrolli all.” Ta pidas vajalikuks selle eest tänada Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni. Konstantin Kosatšov aga rääkis, et rahvusvahelise soome-ugri liikumise politiseerumine jõudis lõpuks nii kaugele, et 2021. aastal võtsid Venemaa soome-ugri rahvaste liikumise juhid vastu otsuse, et enam ei osaleta soome-ugri rahvaste maailmakongressi töös ja otsustati alustada oma, Venemaa soome-ugri rahvaste liikumisega, mis on nüüdseks tema kinnitusel omandanud kogemusi ja toimub juba kolmas foorum. “Kui aga taastatakse rahvusvahelised kontaktid, siis arendame koostööd Venemaal elavate soome-ugri rahvaste huvides,” kinnitas Kosatšov.

Pjotr Tultajev rääkis rahvuslike noorte liidrite kooli avamisest, sest “soome-ugri rahvastel on palju andekaid noori, kellel on suur huvi töö vastu võimustruktuurides, näiteks rahvuspoliitika valdkonnas”. Pärast plenaaristungit jätkus töö paneeldiskussioonides, mida oli kokku kolm: „Liidrite rahvuslik kool: ideest teostuseni“, „Traditsioonilised ja vaimsed väärtused kui Venemaa ühtsuse kultuurikood“, “Tänapäevane infomaailm: võitlus mõistuse ja ühtsuse eest.” Paneeldiskussioonides keskenduti eelkõige saavutustele, näiteks digitehnoloogia valdkonnas ja väljendati soove tulevikuettevõtmisteks. Esinemisi saatsid tänusõnad toetuse eest riigivõimudele.

Peale tervituskõnesid autasustati projektikonkursi võitjaid, mis kuulutati välja kolmes nominatsioonis: “Haridus, keeled ja kirjandus“, „Kultuur ja etnoturism“, „Kaasaegne meedia“. Noorte projektikonkursile oli esitatud 38 projekti, projekte rahastab föderaalne rahvusasjade agentuur. Kahjuks ei ole kättesaadav informatsioon, mida need projektid sisaldasid.

Samuti ei unustatud autasustada ka üksteist: nii said medali „Teenete eest Mari El Vabariigi ees“ Magomed Magomedsalam ja Juri Barinov, kes on aidanud arendada vabariigi kodanike ühtsust. Kuna üritus toimus Marimaal ja sellega olid seotud maride organisatsioonid, siis nende juhte autasustati föderaalagentuuri tänukirjadega, millel märgitud “rahvustevahelise üksmeele tugevdamise eest”.

Tänukirjad said Larissa Jakovleva, kes on Mari El Vabariigi riiginõukogu asespiiker ja föderaalse maride kultuuriautonoomia esimees; Eduard Aleksandrov, riiginõukogu rahvasaadik ja Mari rahva nõukogu (Mer Kanaš) esimees; Eduard Imanajev, riiginõukogu rahvasaadik ja Mari rahvuskongressi esimees.

Foorumil võeti ühegi vastuhääleta vastu eelnevalt väljatöötatud resolutsioon, mille üheks märksõnaks oli, et tuleb luua kõik tingimused noorte inimeste ametioskuste ja loomingulisuse tõstmiseks. Teiseks märksõnaks aga ühiskondlike institutsioonide ja võimuorganite koostöö, mille eesmärgiks on Venemaa keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse tugevdamine. Kahjuks pole resolutsiooni sisust praegu rohkem teada.

Samal ajal foorumiga toimus soome-ugri üliõpilaste missi ehk Miss Fenno-Ugoria valimine. See leidis rohket kajastamist meedias ja sotsiaalvõrgustikes, jäi mulje nagu missikonkurss on soome-ugri rahvaste jaoks oluline võtmesündmus. Võit läks sedapuhku Udmurdimaale, Glazkari (Glazovi) linna, kus kohalikus pedagoogilises instituudis õpib võitnud miss Sofia Snigireva. Missikonkursil osalejad pidid lisaks välisele ja sisemisele ilule oskama soome-ugri keeli ja tundma rahvustraditsioone. Missikonkurss on väga populaarne ja toimub igal aastal. Näiteks eelmisel aastal toimus konkurss Hantõ-Mansiiskis, kus tuli võitjaks Mari üliõpilane ja sellepärast toimus konkurss nüüd Joškar-Olas.

Nagu juba mainitud, pärast foorumit 12.-13. septembril toimus Joškar-Olas Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni (AFUN) VIII kongress. 200 delegaati 41 regioonist olid saadetud erinevate soome-ugri rahvaste organisatsioonide poolt. Kongressi teemaks oli „Soome-ugri rahvaste traditsioonilised ja vaimsed väärtused Vene rahva ühtsuse tugevdamisel“. Kongressile olid omakorda saatnud tervitused Venemaa Föderatsiooni soome-ugri vabariikide juhid, mis ka ette loeti ja muidugi tervitasid kongressi delegaate Mari El Vabariigi juhid.

Kongressi töö ise toimus kolmes sektsioonis: soome-ugri rahvaste etnokultuuriline pärand kui Venemaa rahvusliku mitmekesisuse säilitamise tegur; kaasaegsed digitehnoloogiad, tehisintellekt ja meediaressursid emakeelte säilitamisel ja arendamisel; rahvuslik kirjandus, meedia ja kunst ühtse kultuuriruumi kujundamisel.

Kongress valis presiidiumi esimeheks taas Pjotr Tultajevi, kes on selles ametis juba 2009. aastast. Aseesimeheks valiti Mihhail Vasjutin, kes on Mari El Vabariigi parlamendi spiiker. Samuti vaiti assotsiatsiooni uus presiidium ja nõukogu.

Kongress võttis samuti vastu resolutsiooni, millest on teada, et eelkõige pöörati tähelepanu soome-ugri ja samojeedi rahvaste kultuuripärandi säilitamisele ja arendamisele. Samuti leiti, et on vaja propageerida perekondlike väärtusi  ja soodustada kultuurilist integratsiooni. Veel leidis ära märkimist, et tuleb toetada loomingulisi projekte, mis puudutab käsitööd ja tuleb parandada tingimusi emakeele õppimiseks, soodustada tõlketegevust ning teha soome-ugri keeli rohkem nähtavaks — seda kõike aga Venemaa ühtsuse nimel.

Resolutsioonis on avaldatud toetust Venemaa Föderatsiooni presidendile ja tema poolt algatatud sõjalisele erioperatsioonile Ukrainas. Samuti kostis toetus Venemaa presidendile nii mõneski delegaadi kõnes.

Üritusega näidati, et Venemaa Föderatsioonis suhtutakse soome-ugri rahvaste tegemistesse täie tõsidusega ja nagu riigijuhtide tervituskõnedest selgus, peab kõik olema kontrolli all. Ehkki foorum oli nagu pühendatud noortele, siis noori ametlikes kajastustes näha polnud, Venemaa soome-ugri rahvaste rahvuskeelne või venekeelne ajakirjandus rääkis tähtsate riigiametnike, eriti muidugi Putini, Magomedsalami ja Komarovi tervituskõnedest. Mida foorumil ja kongressil tegelikult arutati, kajastustest ei ilmnenud. Kõlasid vaid tänusõnad, et ühte või teist projekti on riigi poolt toetatud, samuti info, mida kõike kavatsetakse soome-ugri rahvaste heaks teha. Soome-ugri rahvad, nagu selgus, pidid elama suures õnnes, et saavad panustada Venemaa ühtsusesse. Muredest ja probleemidest pea juttu ei olnud, ammugi mitte juurpõhjustest, miks õpitakse soome-ugri keeli vabatahtlikus korras ja kõigest üks tund nädalas, või kes kujundab poliitikat, mis viib soome-ugri rahvaste venestamiseni. Ammugi ei räägitud soome-ugri rahvaste õigustest ega olnud näha kriitikat võimude suhtes. Tegemist oli paraadüritustega, mille eesmärgiks oli demonstreerida soome-ugri rahvaste lojaalsust Vene Föderatsiooni rahvuspoliitikale, mida kaunistasid rahvariided ja rahvustoidud ning kus kõlasid rahvuskeelsed laulud. Rahvuskeelsed kõnedest kajastustes märke polnud ja noored foorumi plenaaristungil sõna ei saanud.

Ürituse sõnavõttudest võis välja lugeda, et Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni (AFUN) avaldus pidada mittesoovitavaks osalemist soome-ugri rahvaste maailmakongressi töös ei olnud organisatsiooni enda otsus. Nagu Venemaa Föderatsiooni föderaalnõukogu senaator, endine riigiduuma liige ja diplomaat ning Venemaa presidendi lähikonna liige Kosatšov mitu korda märkis: “me” otsustasime loobuda koostööst maailmakongressiga.