Vene Föderatsiooni soome-ugri poliitika uus tase: “soome-ugri kilp” kaitseb Venemaad
Tänavu sügisel algatati Komimaal Sõktõvkari ülikoolis Venemaa Soome-Ugri Ülikoolide Assotsiatsiooni eestvedamisel projekt „Venemaa soome-ugri kilp“, mille eesmärgiks on kasvatada noori inimesi kõlbelisteks kodumaa patriootideks ja Venemaa kodanikeks.
5. novembri anti Sõktõvkaris projektile võimas start. Üliõpilased kohtusid arvamusliidritega, kelle hulgas oli näiteks Vjatšeslav Moskovski, Venemaa duuma ekspert patriootliku kasvatuse valdkonnas. Ta rääkis üliõpilastele vene kultuuri ajaloost, pidustustest, mis aitavad ühendada rahvast ning sellest, kuidas sihile jõudmiseks on vaja oma potentsiaal üles leida.
Järgmisel päeval kohtuti erru läinud luuraja, Venemaa välisluure ameti polkovniku Jelena Vavilovaga, kes rääkis oma pere illegaalsest elust USA-s, Kanadas ja Prantsusmaal ja sellest, kuidas tuli varjata oma kuuluvust vene kultuuriruumi. Millegipärast oli selline lugu valitud ärgitama üliõpilasi mõtlema patriotismi sügavatest juurtest.
Peale loengut avati ülikooli muuseumis aga näitus „Sõjamehe vapper süda“, mis räägib Komi Vabariigist pärit sõjamehest Vitali Galanzovskist, kes langes võideldes, korraldajate sõnul „rahu ja õigluse“ eest Vene-Ukraina sõjas. Näituse korraldas fond „Heatahtlik Vabariik“, mis tegeleb Ukrainas sõdivate sõjaväelaste ja nende perede toetamisega.
Üheks osaks projektist oli patriootlik festival „Isamaa kaitsja: eile, täna ja homme“ 7. novembril, kus oli võimalik kohtuda kosmonaut Mihhail Kirienkoga ja seejärel osaleda erinevates tegevustes, näiteks tulistamine lasketiirus, ajalooviktoriin ja maskeerimisvõrkude punumine, eesmärgiga edendada patriotismi.
Projekti finaaliks oli sõjalis-patriootlike laulude konkurss-kontsert „Smugljanka“. “Smugljanka” (“Tõmmu neiu”) on nõukogude patriootlik laul aastast 1940 partisanitegevusest Vene kodusõjas (1917-1922). Laulu tuntakse ka nime all “Smugljanka-moldavjanka” ja see räägib koidikust, kui noormees heidab pilgu naaberaeda, kus tõmmunahkne moldaavlanna korjab viinamarju, õhtul aga korraldab partisanitegevust. Esmakordselt kanti laul suuremale publikule ette 1944 ja sellest oli ka raadioülekanne. Laul saavutas nõukogude armees tohutu populaarsuse ja seda hakati pidama lauluks sõduritele, kes vabastavad fašistidest Moldaaviat.
Konkursist võtsid osa kuus soome-ugri regiooni ja 106 esinejat. Finaali pääsesid üheksa ülikooli üliõpilased Komi-, Mari-, Mordva- ja Udmurdimaalt, võitjaks tuli Natalia Vassiljeva Mari Vabariigist, teise koha sai Olesja Daniltšenko Komi Vabariigist. Konkursi eripreemia patriotismi teema kajastamise eest kollektiivses loomingus omistati mari kollekiivile Сирены (“Sireenid”). Konkursist osavõtnud said aga peale proovide ja esinemiste käia laulmise õpitoas, kohtuda arvamusliidritega ja asetada lilli memoriaalidele „Leinav sõdur“ ja „Igavene au“.
Kajastustest meedias jääb mulje, et just nii peaks ühendama Venemaa soome-ugri regioone, viima ellu rahvastevahelise ühtsuse ideed ja tugevdama Soome-Ugri Ülikoolide Assotsiatsiooni.
Projekti „Venemaa soome-ugri kilp“ põhilisteks eesmärkideks on allikate väitel vene identiteedi ja põhiväärtuste tugevdamine haridussüsteemis, patriootliku põlvkonna arengu tagamine; võitlemine Venemaa vastaste jõudude ja kaasmaalaste kangelastegude halvustamise vastu; noortes riigi üle uhkuse tundmine; isamaalise töö muutmine aktiivseks ja teadlikuks tegevuseks; kodumaa kangelastega ühtsustunde loomine; noorte valmisoleku tugevdamine oma kodumaa teenimiseks ja huvide kaitsmiseks; patriotismi muutmine õpilaste igapäevase elu osaks.
Seega soome-ugri rahvad peaksid rahvuskultuuri ja identiteedi edenamise asemel tugevdama vene identiteeti haridussüsteemis, kasvatama oma inimestest Venemaa patrioote ja võitlema Venemaa vastaste jõududega. Selles ongi Venemaal vaja “soome-ugri kilpi”, mida sümboliseerib kodusõja aegne patriootlik laul “Smugljanka”.
