Usk, lootus ja meeleheide – soome-ugri rahvaste kirjalikud eeposed Hõimuklubis
Tartu Ülikooli kaasprofessor Madis Arukask on suulise pärimuse uurimise kõrval tegelnud ka soome-ugri rahvaste kirjalike eepostega. 22.03 teeb ta Hõimuklubis sissevaate soome-ugri eeposte mitmekesisesse maailma.
Vähemalt tosinkonnal soomeugri rahval on olemas oma pärimuspõhine kirjalik eepos või isegi mitu. Sellele traditsioonile pani aluse 1835. aastal ilmunud soome-karjala „Kalevala“, mitmed soome-ugri eeposed on aga valminud hoopis hiljuti ning võib arvata, et neid kirjutatakse veelgi: eepose formaat rahvuse identiteeditekstina on Madis Arukase hinnangul endiselt atraktiivne ka 21. sajandil.
Soome-ugri eeposte sünnilood ning taustad on üksjagu erinevad, olles seotud rahva ajaloo, ühiskondlike arengute ning eksistentsiaalsete väljavaadetega. Eksisteerib enam kui tosinkond seda mõõtu autoritööd Läänemere äärest Lääne-Siberini, meie lähimatest hõimlastest on oma eeposed ingerisoomlastel, vadjalastel-isuritel, setudel, vepslastel.
19. sajandil „Kalevalaga“ alanud protsess ei ole 21. sajandil sugugi veel raugenud, eeldab Madis Arukask. Samas peegeldub teostes tema väitel silmatorkavalt erinev ühiskondlik ja ajastuline taust, milles need sündinud on. Nii mõjuvad mitmedki hiljuti sündinud väikerahvaste omakeelsed eeposed mitte enam teenäitajate, vaid mälestusmärkide või testamentidena.
Oma kirjalik autorieepos on tänapäeval olemas vähemalt 13 soome-ugri rahval, mõnel neist mitugi. Märkimisväärne, et neist vaid mõned pole emakeelsed ja on valminud venekeelsetena.
Hõimuklubi toimub kolmapäeval 22. märtsil kell 17.00 Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6). Ühtlasi tähistame sellega UNESCO maailma runopäeva 21. märtsil (World Poetry Day).
