Tulekahjud muudavad põhjapõtrade rändeteid ja hävitavad karjamaid
Jakuutias on ära põlenud enam kui miljon hektarit maad
Kliima soojenemisest tekitatud tulekahjud Jakuutias ja Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas hõlmasid augustikuu viimastel päevadel sadu tuhandeid hektareid maad. Võimud on teatanud, et see mõjutab ka põhjapõtrade rändeteid. 31. augusti seisuga oli Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonnas 40 kustutamata tulekahju, mis haarasid 252 600 hektarit metsapinda. Neile lisanduvad tulekahjud, mis asuvad nii kaugetes piirkondades, et neid ei kustutatagi. Enim on selliseid piirkondi Jakuutias, kus põleb neil päevil 1,1 miljonit hektarit maad.
Tulekahjude tagajärjed annavad ennast eriti rängalt tunda Jamali poolsaarel: välja on kuulutatud erakorraline olukord ja võivad muutuda põhjapõtrade traditsioonilised liikumise teed. Jamali poolsaare põlisrahvastele on see teave eluliselt tähtis, sest tulekahju tundras ei tähenda mitte ainult kogu taimestiku hävinemist teatud maa-alal — see muudab põhjapõtrade liikumist, nende üleminekuid jõgedest, samuti põhjapõdrakasvatajate elupaiku. Jamal on lisaks veel põhjapõdrakasvatuse võtmeregioon kogu Venemaa Föderatsioonis, kus näiteks on säilinud ka perekondlik põhjapõdrakasvatus. Põhjapõdrakasvatus pole aga põlisrahvastele mitte ainult majandamise küsimus, see on seotud traditsiooniliste teadmistega, emakeele kasutamise ja vastava pärimuse edasiandmisega põlvest-põlve.
Tänavune aasta aga tõstatab veel ühe küsimuse, kas kahju arvestamise arvestatakse põlisrahvastele tekitatud kahju eraldi või lisatakse tulekahjudest tingitud kahju ühtsesse tulekahjudest tingitud kahjude statistikasse? Jamalist on siiski antud lootust, et põlisrahvastega arvestatakse eraldi.
