2001. aastal tegevust alustanud Fenno-Ugria Hõimuklubis arutletakse soome-ugri rahvaste kultuuri, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning vaadeldakse fennougristika arengusuundi.
Kõnelevad hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed.
Hõimuklubi toimub koostöös Eesti Keele Instituudiga.
Rahvaluuleteadlane ja Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse juht Taisto Raudalainen räägib oma ettekandes, kuidas liideti Eesti Vabariigiga Narva-tagune, umbes 200 km² suurune maariba, mis sai rahva seas nimeks Eesti-Ingeri.
Eesti Kunstiakadeemia moedisaini professor Piret Puppart kõneleb soome-ugri pärimusest ja selle teadlikust kasutamisest kaasaegses moes.
Ajaloolane Anti Lillak räägib oma ettekandes Eesti vadjalaste ajaloost, historiograafiast ja praegusest loost..
Etnoloog Indrek Jääts räägib oma raamatust Ääremaadel kõndija, mis sisaldab reisikirju uurimisretkedelt soome-ugri rahvaste juurde.
Ajaloolane Küllo Arjakas räägib, kuidas Eesti Vabariigi peaminister Konstantin Päts formuleeris 1918. aasta kevadel esmakordselt Eesti-Soome uniooni mõtte.
Arhitektuuriteadlane Karin Paulus räägib oma ettekandes enam kui sajandi kestnud ja tänaseni tuntavatest Soome mõjudest Eesti arhitektuuris ja disainis.
Keeleteadlane Eva Saar räägib seto keelest ja selle eripärasest sõnavarast, milles kajastuvad iidne omailm, pärimus ja kultuuriline eripära.
Avatud Eesti Fondi tegevjuht Mall Hellam: Ungari - minu mure ja rõõm.
Fenno-Ugria Hõimuklubi 2023 hooaja viimase ürituse salvestus 3.05 Eesti Keele Instituudis.
Fenno-Ugria Hõimuklubi eeskujul ja soovitusel hakati taolisi õhtuid Tallinna kõrval korraldama ka Tartus, Eesti Rahva Muuseumis. Oma sündmustekalendris anname teada mõlemast õhtust.
Fenno-Ugria hõimuõhtud Tallinna Vanalinna Muusikamajas said alguse hõimuklubi traditsioonist.
Fenno-Ugria hõimuõhtuid on toetanud Eesti Kultuurkapital ja HTM hõimurahvaste programm. Õla on all pannud ka Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
2010. aastal alustas Fenno-Ugria Asutus temaatiliste jututubade sarja.
Keeleteadlane Kristiina Ross käsitleb eesti kirjakeele teket ning saksa keele mõjusid selles, Sven-Erik Soosaar analüüsib eesti keele soome-ugri jooni.
Läti Ülikooli Liivi instituudi juhataja, keeleteadlane Valts Ernštreits räägib liivi pärandi taaselustamisest..
Fenno-Ugria juhataja Madis Arukask räägib soome-ugri eepostest.
Etnoloog Ljudmila Jamurzina autoetnograafiline käsitlus idamari naistest Mari Eli Vabariigis Venemaal ja Eestis.