Jäta menüü vahele
Kunstnikud Urmo ja Tüüne-Kristin Vaikla: Veelind / fragment Fenno-Ugria logost

Hõimuklubi

2001. aastal tegevust alustanud Fenno-Ugria Hõimuklubis arutletakse soome-ugri rahvaste kultuuri, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning vaadeldakse fennougristika arengusuundi.
Kõnelevad hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed.
Hõimuklubi toimub koostöös Eesti Keele Instituudiga.

Viimati toimunud

2.04.2025
Keeleteadlane Sven-Erik Soosaar räägib oma ettekandes soome-ugri keeltes kirjutatud esimestest raamatutest, kuna käesoleval aastal tähistame 500 aastat eestikeelse raamatu sünnist.
19.03.2025
Ettekandes püüab ajaloolane Vallo Reimaa vastata küsimusele, mil määral muistne Alutaguse ehk praegune Ida-Virumaa kuulub ajalooliselt kokku Narva jõe taguse Vadjamaaga.
5.03.2025
Rahvaluuleteadlane  Anzori Barkalaja räägib oma ettekandes Eesti teedeehitajatest, kes nõukogude aja lõpus tegutsesid Surguti piirkonnas.
19.02.2025
Ajaloolase Linda Kaljundi ettekandes vaadeldakse Kaljo Põllu soome-ugri rahvaid puudutavat loomingut ja selles avalduvaid vastuolusid hilise nõukogude aja taustal.
5.02.2025
Ajaloolane Ago Pajur räägib oma ettekandes Vabadussõjast, mille algus kujunes masendavaks, sest 1918. aasta lõppemisega näis lõppevat ka Eesti omariiklus.
25.05.2024
Rahvaluuleteadlane Aado Lintrop räägib oma ettekandes, et praegu, kui idapoolsete hõimurahvaste juurde ei pääse, tuleb töötada kirjanduse ning arhiivimaterjalidega, samuti kirjutada mälestusi varasematest reisidest. 
24.04.2024
Rahvaluuleteadlane ja Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse juht Taisto Raudalainen räägib oma ettekandes, kuidas liideti Eesti Vabariigiga Narva-tagune, umbes 200 km² suurune maariba, mis sai rahva seas nimeks Eesti-Ingeri.
10.04.2024
Eesti Kunstiakadeemia moedisaini professor Piret Puppart kõneleb soome-ugri pärimusest ja selle teadlikust kasutamisest kaasaegses moes.

Fenno-Ugria Hõimuklubi eeskujul ja soovitusel hakati taolisi õhtuid Tallinna kõrval korraldama ka Tartus, Eesti Rahva Muuseumis. Oma sündmustekalendris anname teada mõlemast õhtust.

Fenno-Ugria hõimuõhtud Tallinna Vanalinna Muusikamajas said alguse hõimuklubi traditsioonist.

  • Tähistame teemakohaste ettekannete, filmide ja muusikaga hõimurahvaste tähtpäevi;
    • jaanuaris tähistame koos udmurtidega nende rahvuskirjaniku Kuzebai Gerdi sünniaastapäeva;
    • märtsis on Ungari 1948. a revolutsiooni aastapäeva õhtu;
    • aprillis hantide ja manside varesepäeva hõimuõhtu, mari sangari päev ning hooaja lõpuõhtu.
    • novembris tähistame liivlaste rahvuslipu päeva.
  • Esinevad hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega seotud inimesed kaugelt ja lähedalt.
  • Külas käivad ka kohalike soome-ugri seltside liikmed, kellega koos valmistame ka rahvsroogi.
  • Kaugete hõimurahvaste juures käinud filmimehed kommenteerivad oma linateoseid.
  • Laiale auditooriumile mõeldud õhtud on kõigile tasuta.

Fenno-Ugria hõimuõhtuid on toetanud Eesti Kultuurkapital ja HTM hõimurahvaste programm. Õla on all pannud ka Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.

2010. aastal alustas Fenno-Ugria Asutus temaatiliste jututubade sarja.

  • Eesmärk on saada ja anda huvilistele paremat ülevaadet soome-ugri rahvaste olukorrast ja genereerida uusi ideid rahvaste vahelise koostöö arendamiseks.
  • Kitsamale huviliste ringile mõeldud jututoad toimuvad Fenno-Ugria Asutuse ruumes

27.03.2024
Ajaloolane Anti Lillak räägib oma ettekandes Eesti vadjalaste ajaloost, historiograafiast ja praegusest loost.
13.03.2024
Etnoloog Indrek Jääts räägib oma raamatust Ääremaadel kõndija, mis sisaldab reisikirju uurimisretkedelt soome-ugri rahvaste juurde.
6.03.2024
Ajaloolane Küllo Arjakas räägib, kuidas Eesti Vabariigi peaminister Konstantin Päts formuleeris 1918. aasta kevadel esmakordselt  Eesti-Soome uniooni mõtte.
14.02.2024
Arhitektuuriteadlane Karin Paulus räägib oma ettekandes enam kui sajandi kestnud ja tänaseni tuntavatest Soome mõjudest Eesti arhitektuuris ja disainis.