
2001. aastal tegevust alustanud Fenno-Ugria Hõimuklubis arutletakse soome-ugri rahvaste kultuuri, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning vaadeldakse fennougristika arengusuundi.
Kõnelevad hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed.
Hõimuklubi toimub koostöös Eesti Keele Instituudiga.
Keeleteadlase Rogier Blokland (Uppsala Ülikool) ettekandes tutvustatakse meälasi, kveene ja lantalased.
Geeniteadlane Kristiina Tambets (Tartu Ülikool) räägib oma ettekandes bioloogilise ajaloo sidumisest arheoloogia ja keeleteadusega, samuti ümbritseva keskkonnaga, mis annab inimkonnas aset leidnud oluliste sündmuste uurimisele uue kvaliteedi.
Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi ja Fenno-Ugria nõunik Jaak Prozes juhivad linnaekskursiooni Tallinnas.
Keeleteadlane Petar Kehayov (Tartu Ülikool) mõtiskleb oma ettekandes selle üle, et millest sõltub keele elujõud ja kui ohustatud on praegu Venemaa uurali keeled? Milline on uurali keelte panus maailma keelelisse mitmekesisusse ja mida kaotaks keeleteadus, kui need või osa neist jääksid uurimata?
Keeleteadlane Sven-Erik Soosaar räägib oma ettekandes soome-ugri keeltes kirjutatud esimestest raamatutest, kuna käesoleval aastal tähistame 500 aastat eestikeelse raamatu sünnist.
Ettekandes püüab ajaloolane Vallo Reimaa vastata küsimusele, mil määral muistne Alutaguse ehk praegune Ida-Virumaa kuulub ajalooliselt kokku Narva jõe taguse Vadjamaaga.
Rahvaluuleteadlane Anzori Barkalaja räägib oma ettekandes Eesti teedeehitajatest, kes nõukogude aja lõpus tegutsesid Surguti piirkonnas.
Ajaloolase Linda Kaljundi ettekandes vaadeldakse Kaljo Põllu soome-ugri rahvaid puudutavat loomingut ja selles avalduvaid vastuolusid hilise nõukogude aja taustal.
Fenno-Ugria Hõimuklubi eeskujul ja soovitusel hakati taolisi õhtuid Tallinna kõrval korraldama ka Tartus, Eesti Rahva Muuseumis. Oma sündmustekalendris anname teada mõlemast õhtust.
Fenno-Ugria hõimuõhtud Tallinna Vanalinna Muusikamajas said alguse hõimuklubi traditsioonist.
Fenno-Ugria hõimuõhtuid on toetanud Eesti Kultuurkapital ja HTM hõimurahvaste programm. Õla on all pannud ka Tallinna Kultuuriväärtuste Amet.
2010. aastal alustas Fenno-Ugria Asutus temaatiliste jututubade sarja.
Ajaloolane Ago Pajur räägib oma ettekandes Vabadussõjast, mille algus kujunes masendavaks, sest 1918. aasta lõppemisega näis lõppevat ka Eesti omariiklus.
Rahvaluuleteadlane Aado Lintrop räägib oma ettekandes, et praegu, kui idapoolsete hõimurahvaste juurde ei pääse, tuleb töötada kirjanduse ning arhiivimaterjalidega, samuti kirjutada mälestusi varasematest reisidest.
Rahvaluuleteadlane ja Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse juht Taisto Raudalainen räägib oma ettekandes, kuidas liideti Eesti Vabariigiga Narva-tagune, umbes 200 km² suurune maariba, mis sai rahva seas nimeks Eesti-Ingeri.
Eesti Kunstiakadeemia moedisaini professor Piret Puppart kõneleb soome-ugri pärimusest ja selle teadlikust kasutamisest kaasaegses moes.