“Vallutaja pilk”

Koloniaalsete piltide puhul on vaataja ja vaadatava rollid paigas: tsiviliseeritud eurooplane uurib ja vaatab, kirjeldab ja katalogiseerib reaalselt või potentsiaalselt oma võimule allutatud eksootilist pärismaalast. Postkoloniaalne pööre on alates asumaade iseseisvumise algusest kutsunud järjest jõulisemalt kirjutama koloniaalajalugu ja kujutama seda koloniseeritud rahvaste perspektiivist.

Vallutaja pilk

Vasakul näitusel olev pilt “Tšuhonka”

Piltide tähtsust kolonialismi ajaloos on raske üle hinnata. Maadevallutuse algus langes kokku trükikunsti leiutamisega: Kolumbus avastas Ameerika 1492. aastal ja Gutenberg leiutas trükimasina 1440. aastatel. Trükikunsti areng tegi laiale publikule kättesaadavaks kirjasõna, aga see tähendas ka piltide – graafika ja raamatuillustratsioonide – plahvatuslikku ja nüüd juba globaalset levikut.

Uute mandrite avastamine oli pööranud pea peale kogu senise arusaama maailmast. Seega tundis publik suurt huvi just senitundmatuid maid ja nende eksootilisi asukaid kujutavate piltide vastu, mis üksnes ei peegeldanud ja kirjeldanud vallutuse käiku ning uusi maid ja rahvaid, vaid võtsid aktiivselt osa arusaamade ja stereotüüpide loomisest, aidates kujundada usku primitiivsete pärismaalaste ja tsiviliseeritud eurooplaste radikaalsest erinevusest.

Kultuurierinevuse rõhutamine aitas omakorda õigustada nii vallutusi kui ka eurooplaste valitsemist põlisrahvaste üle, seega toovad asumaade kujutised hästi esile visuaalkultuuri tihedad seosed võimuga. Nagu viitas Edward Said oma teedrajavas uurimuses „Orientalism“ (1978), on koloniseeritud „teise“ kohta teadmiste loomine ja levitamine lahutamatult seotud tema üle kontrolli saavutamise ja võimu teostamisega.

Näituse „Vallutaja pilk“ keskmes on Lisa Reihana võimas videoteos „In Pursuit of Venus“, mis esitab väljakutse visuaalkultuuri ajaloos kinnistunud stereotüüpidele oma ja võõra kujutamisel. Taasesitades mänguliselt 19. sajandi alguses Prantsusmaal toodetud pilttapeeti, uurib ja nihestab hiiglaslik videopanoraam kujutisi tsiviliseeritud eurooplaste ning barbaarsete ja eksootiliste Vaikse ookeani maade elanike kohtumistest. 2017. aastal esindas teos Uus-Meremaad Veneetsia biennaalil.

Lisa Reihana teose laiendusena demonstreerib näitus kolonialistlike stereotüüpide mõju ja laia levikut Baltimaades, tuues välja rohke koloniaalse materjali Eesti muuseumides, baltisaksa maadeavastajate retkede illustratsioonid ning Vene impeeriumi rahvaste, sealhulgas eestlaste visuaalsed kujutised.

• Loe lähemalt Lisa Reihana ja teose kohta – KUMU kunstimuuseumi veebilehekülg
• Hiiglaslik videopanoraam Vaikse ookeani saarte põlisrahvastest Kumus