HELIjaKEEL “Kui kivid olid veel pehmed” Tallinnas. Märt-Matis Lill. Mart Saar. Hasso Krull

E, 11. detsembril kell 19
Hopneri majas (Raekoja plats 18)

Kontsert kuulub HELIjaKEEL sarja kadumisohus keeltele ja kultuuridele pühendatud kontserdiseeriasse. Selles kontserdikavas kõlavad esiettekandena Märt-Matis Lille seaded ansamblile Mart Saare enamjaolt rahvaluulel põhinevast kooriloomingust – “Jaan läheb jaanitulele”, “Seitse sammeldunud sängi” (tekst eeposest “Kalevipoeg”), “Miks sa nutad, tammekene”, “Vihmakõnõ, vellekõnõ” (Rõngu), “Latsõ hällütamise laul” (Setu). Seadete vahele loeb oma loomingut Hasso Krull.

Kontserdil kõlab nimiloona ka Märt-Matis Lille 2015. aastal valminud mitmeosaline teos “Kui kivid olid veel pehmed” mis põhineb Hasso Krulli samanimelisel poeesiateosel. Teos käsitleb müütilist esiaega ja selle keskmeks on põhiliselt loomismüüdid. Märt-Matis Lill:

“Olen püüdnud enda poolt välja valitud lõike sellest teosest erinevatel tasanditel muusikasse üle kanda. Lisaks puhtmuusikalisele tasandile − mis hõlmab vokaalset ja instrumentaalset akustilist osa ja elektroonilist poolt − pidasin vajalikuks kasutada ka räägitud teksti, mida esitab näitleja.”

Kontserdil astuvad üles: Kärt Tammjärv (lugeja), Iris Oja (vokaal), Leonora Palu (flööt), Helena Tuuling (klarnet), Diana Liiv (klaver), Tiit Joamets (löökpillid), Olga Voronova (viiul), Leho Karin (tšello), Hasso Krull (sõna).

Helilooja Märt-Matis Lill (1975, Tartu) sündis Jaan Kaplinski ja Anne Lille pojana. Ta õppis Tallinna Muusikakeskkoolis Lepo Sumera käe all heliloomingut. Aastal 1999 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniklassi Lepo Sumera ja Eino Tambergi õpilasena. Ta on käinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis filosoofiatundides ning õppinud Helsingi ülikoolis japanoloogiat, sinoloogiat ja filosoofiat. Ta õpib magistriõppes Helsingi Ülikoolis ja Sibeliuse Akadeemias Veli-Matti Puumala juures. Ta on osalenud Helsingis IRCAMi suvekursustel (2000. aasta suvel) ning Luca Francesconi, Michael Jarrelli, Louis Andriesseni ja Magnus Lindbergi meistrikursustel. 2003. aasta suvel osales stipendiaadina Centre Acanthes’i suvekursustel Avignonis. 2003 osales ta Rostrumil teosega “Taeva jõgi”, mille salvestas Tallinna Kammerorkester Risto Joosti juhatusel. Lill on kirjutanud ka näituse- ja filmimuusikat. Rahvusvahelist edu on pälvinud tema muusikaga Priit Tenderi animafilmid “Mont Blanc” ja “Rebasenaine”. 2014. aasta aprillist on ta Eesti Heliloojate Liidu esimees. Ta on ka Eesti Arnold Schönbergi ühingu esimees (aastast 2003), Pärnu Nüüdismuusika Päevade kunstiline juht ja Eestimaa Looduse Fondi toetajaliige. Ta on kirjutanud arvustusi, artikleid ja esseesid eesti lehtedele ja ajakirjadele.

Helilooja Mart Saar (1882 – 1963) sündis Suure-Jaani lähedal Hüpassaares, keset soid ja metsi, kus said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit ning Anatoli Ljadovi ja Nikolai Rimski-Korsakovi juhendamisel kompositsiooni. Viimane õhutas Saart kasutama oma loomingus kohalikku rahvamuusikat. 1904. ja 1907. aasta suvel käis ta ka ise rahvaviise kogumas. Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ja üle 150 teose käsikirjad hävinesid. Seejärel asus Saar elama kõigepealt Tallinna ja siis kärarikka elu eest sünnipaika Hüpassaarde. 1943. aastal asus ta tööle Tallinna Konservatooriumi, kus tema kompositsiooniõpilaste seas olid Ester Mägi, Harri Otsa, Valter Ojakäär, Arne Oit ja Jaan Rääts. Elu lõpus oli tema vasak pool osaliselt halvatud. Mart Saar suri 1963. aastal Tallinnas ja on maetud Suure-Jaanisse. Pea kogu Mart Saare looming jaotub žanriliselt kolmeks: ta on kirjutanud umbes 400 koorilaulu, 180 soololaulu ja 130 klaveriteost. Ta pani aluse eesti rahvuslikule stiilile ja eesti professionaalsele koorimuusikale ning oli esimene, kes sidus omavahel eesti vanema rahvalaulu ja kaasaegse helikeele. Tema noorpõlveteosed on modernsed, neis on omast impressionismile ja ekspressionismile. Aja möödudes muutusid aga Saare teosed traditsioonilisemaks ja lihtsamaks.

Kirjanik Hasso Krull on alates aastast 2003 süvenenud mütoloogilisse ja folkloorsesse maailma, mille tulemusena on valminud eepos “Meeter ja Demeeter”, mis põimib erinevate rahvaste veeuputuse-müüte ja loomislugusid. Pikemas essees “Loomise mõnu ja kiri” (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga, koondades oma tähelepanekud triksteri kuju ümber. Müütidele keskendub ka “Jumalanna pesa” (2012), kus on vaatluse all läänemeresoome loomislaul ja selle seosed teiste mütoloogiatega. 2014 avaldas Krull kaheosalise kogumiku “Pesamuna”. Selle esimene köide “Pesa” koondab mütoloogia-teemalisi tekste, mis on kirjutatud aastatel 2000–2012. Teine köide “Muna” sisaldab luulesarju ajavahemikust 1987–2012, mõned neist varem tervikuna avaldamata (“Osa / tervik” 1987–89, “Kaksikkirved” 1990). Aastal 2014 ilmus luulekogu “Kui kivid olid veel pehmed”. Hasso Krulli luulet on tõlgitud soome, inglise, saksa, prantsuse, rootsi, hollandi, heebrea, hindi, araabia, mandariini, läti, vene, udmurdi, mari, ungari, võru, sloveeni, galeegi, katalaani, šoti, hispaania, gaeli ja baski keelde.

Rohkem infot:
Facebook
kammermuusikud.ee

Diana Liiv, pianist, sarja HELIjaKEEL kunstililne juht
www.kammermuusikud.ee
+372 5591 3910