Soome-ugri kultuuripealinn 2023 on selgunud!

Seekord jõuab Tsirk koos tiitliga esmakordselt Soome, Kainuu maakonnas asuvasse Kuhmo linna. Vastava otsuse tegi rahvusvaheline viieliikmeline žürii.

UNESCO kirjanduslinnana tuntud Kuhmo kavatseb soome-ugri kultuuripealinna tiitlit kandes korraldada enam kui 100 sündmust. Aasta tähtsündmus on 26. juunist 3. juulini toimuv pärimusmuusika festival Sommelo. Märkimisväärsete sündmustena on tulekul ka Kuhmo talvefestival, soome-ugri põliskeelte konverents ning loojutustamise festival Ison Karhun Kantapäillä (sk suure karu kannul), mis uurib ja avab karu tähendust soome-ugri rahvaste kultuuriloos. Toimuvad ka juba rahvusvahelist tunnustust kogunud Kuhmo kammermuusikafestival ja soome-ugri laulukultuurile pühendatud konverents.

2023. aasta kultuuripealinna programmi eesmärk on tõsta teadlikkust soome-ugri keeltest ja kultuuridest Soomes ja maailmas laiemalt. Ühtlasi soovitakse toetada ka soome-ugri põliskeelte taaselustamist ja edendada soome-ugri rahvaste rikast muusikapärandit.

Kuhmo võiduka taotluse koostamisel osalesid Runolaulu-Akatemia, Juminkeko ja Kuhmo linna esindajad.

Žürii eestkõneleja Käbi Laane (soome-ugri noorteliit MAFUN, Eesti) sõnul eristus Kuhmo taotlus konkurendist – Iisaku alevikust – mitmekülgse, juba olemasolevatest sündmustest koosneva programmiga, mis on edukalt lõimitud soome-ugri teemaga.

Žürii liige Rune Bjerkli (Kveeni-soome ühing, Norra) tõi Kuhmo taotlusest esile runolaulu ja pärimusmuusika keskse rolli: “2023. aastal saab Kuhmost tõeline soome-ugri rahvaste muusikaline epitsenter.”

Žürii liige Niko Partanen (Sukukansojen ystävät ry) nentis, et kultuuripealinna tiitel Soomes on ajalooline sündmus ning juba ainuüksi tiitlit pälvides näitas Kuhmo, et ollakse väljakutseks korralikult valmis. “See on ka suurepärane koostöövõimalus kõigile meile, kes me osaleme soome-ugri liikumises Soomes,” rääkis Partanen.

Kuhmo linnapea Tytti Määttä avaldas lootust, et soome-ugri kultuuripealinna tiitel annab hoogu kultuuriturismile Kuhmos ja ümbruskonnas. “Soome-ugri kultuuride teema sobib meile suurepäraselt, sest meil on juba mitmeid sellesuunalisi tegevusi. Loodame suurendada turismitulusid ja tugevdada ka oma kultuuriorganisatsioone.“

Pekka Huttu-Hiltuneni (Runolaulu-Akatemia) sõnutsi on Kuhmol palju pakkuda laiemale soome-ugri maailmale. “Näiteks Juminkeko sihtasutus on üle 30 aasta edukalt tegutsenud karjala kultuuripärandi säilitamise ja taaselustamise vallas, seda nii Soomes kui ka Karjala Vabariigis (Venemaa). Ka runolaulu akadeemial ja teistel kultuuriorganisatsioonidel on kontakte soome-ugri maailmas. See tähendab tuge keelte ja kultuuripärandi säilitamiseks ning erinevate uurimisprojektide, kunstiprojektide ja aktivistide vaheliseks suhtluseks“

Mida tasub teada Kuhmo linnast?

Ligi 8000 elanikuga Kuhmo linn asub Soomes Oulu piirkonna idaosas paikneva kauni veetee ääres. Kuhmo elujõulisus avaldub puidutööstuses, põhjamaises looduses ja kultuuris.

Just loodusel ja kultuuripärandil on olnud võtmeroll selles, et Kuhmo kammermuusikafestival ja pärimusmuusikafestival Sommelo on arenenud nii Soomes kui ka rahvusvahelises mastaabis olulisteks kultuurisündmusteks.

Kuhmos asub ka Euroopa vanim muutmata piirijoon, mis paikneb Soome ja Venemaa vahel. Vaatamata konfliktsele ajaloole ei ole sidemed Soome ja Valge mere Karjala (Venemaa) inimeste vahel kunagi katkenud. Parim näide selle kohta on Elias Lönnroti rahvaluule kogumise ekspeditsioonid Karjala maadele. Märkimist väärib ka see, et Karjalast kogutud rahvaluule materjalid kirjutas Lönnrot Kalevala eepose runolauludeks just Kuhmos elades. Seetõttu tehakse veel tänagi Viena-Karjala ehk Valge mere Karjala runolaulu küladesse uurimisretki. Linnas tegutseb ka Kalavala eepose infokeskus.

Soome-ugri kultuuripealinnade taust

2013. aastal asutatud soome-ugri kultuuripealinnade liikumine on soome-ugri rahvaste noorteliidu MAFUN ja URALIC Keskus MTÜ ühisalgatus, mille eesmärk on tõsta teadlikkust soome-ugri ja samojeedi rahvastest ning nende keeltest, tugevdada soome-ugri identiteeti ja toetada kohalikku arengut soome-ugri maailma erinevates piirkondades.

Siiani on soome-ugri kultuuripealinna tiitel omistatud üheksale külale või linnale: udmurdi küla Bõgõ (2014), seto küla Obinitsa (2015), ungari küla Iszkaszentgyörgy ja linn Veszprém (2016), karjala küla Vuokkiniemi (2017), mari küla Šorunža (Untšo) (2019), marikeelne küla Miškan Baškortostanis (2020), Mulgimaa ajalooline pealinn Abja-Paluoja (2021) ja udmurdi küla Baiterek (2022).

Täpsemalt

Oliver Loode
oliver.loode@uralic.org
+3725132992