Sõjapeegeldused soome-ugri rahvaste nägudel

Suure Isamaasõja 80 aastat tagasi lõppenud relvatärin Venemaal on kandunud tänasesse päeva, selle sõnum meedias ja mujal avalikkuses on: soome-ugri rahvad on kaitsnud, kaitsevad praegu ja ka tulevikus Venemaad. Venemaa võimud kinnitavad rahvale, et Ukrainas toimuv sõjaline erioperatsioon on kaitsesõda ning seda sõnumit levitatakse läbi erinevate tegevuste: kontsertide, näituste ja konkursside. Nende keskseks korraldajaks soome-ugri rahvaste territooriumidel on riigivõimu käepikendusena Venemaa Soome-Ugri Rahvaste Assotsiatsioon (AFUN).

Tänavu kevadel kuulutas assotsiatsioon välja projekti „Venemaa Föderatsiooni soome-ugri rahvaste kangelased. Põlvkondade side, traditsioonide järjepidevus“. 9. novembril tehti sellest Mordvas Saranski linnas kokkuvõtteid ja autasustati võitjaid. Konkursi raames avati Suure Isamaasõja ja Ukraina “sõjalise erioperatsiooni” kangelastele pühendatud näitus, mille avas assotsiatsiooni esimees, Venemaa Föderatsiooni senaator Pjotr Tultajev, kes autasustas konkursist osavõtjaid ja võitjaid. Kõige tähtsamas nominatsioonis  „Tema kangelastegu on surematu“ sai I koha Arkadi Kurotškin Mari El Vabariigist, kes oma kirjatöös räägib Venemaa kangelasest Anatoli Ivanovist, kes osales sõjalises operatsioonis Süürias ja nüüd sõdib Ukrainas. II koht läks tverikarjalasele, Lihhoslavlis elavale Jelena Romanovale, kes kirjutas Suure Isamaasõja kangelasest, Dnepri-äärsetes lahingutes 1943. aastal hukkunud sanitar-instruktorist Maria Šiškovast.

Nominatsioonis „Rahuskultuur ja sõda“ saavutas I koha Oksana Belkina Mordva Vabariigist, kelle kangelaseks on ordeniga „Mehisuse eest“ autasustatud Ukraina linna Bahmuti vallutaja Vjatšeslav Levšatov. Nominatsioonis „Tagalas nagu sõjas“ sai I koha Natalia Silvestrova Udmurdi Vabariigist, kes kirjutas Suures Isamaasõjas osalenud Nikolai Ksenafontovist, II koha Anastasia Virjaskina Mordva vabariigist, kelle kirjutise kangelaseks on praegu Ukrainas sõdiv Dmitri Kataikin, keda on autasustatud mitmete medalitega. Nominatsioonis „Meie võit – kõikide põlvkondade võit“ sai esikoha Tamara Merova, kelle jutustuse kangelasteks on Handi-Mansi autonoomse ringkonna põlisrahvastest isamaa kaitsjad II maailmasõjas.

Võitjaid autasustati diplomitega ja mälestusesemetega ning laekunud töödest antakse välja raamat.

Pjotr Tultajev kutsus oma sõnavõtus kasvavat põlvkonda üles vaatama Venemaa-Ukraina sõjas “kodumaad kaitsvate” sõdurite silmadesse. Jätkuvas konfrontatsioonis Läänega on tema kinnitusel parim vastus ebasõbralikele riikidele Venemaa rahvaste sisemise ühtsuse demonstratsioon, mida antud üritus kinnitavat.

Algselt oli konkurss suunatud eelkõige Suure Isamaa kangelaste tutvustamisele, kuid selle sisu ei jäta kahtlust: eelkõige on tähtis Venemaa-Ukraina sõda ehk sõjaline erioperatsioon Ukrainas, mida seotakse aina tihedamalt Suure Isamaasõjaga.

.