Represseeritute mälestuspäev Vene Föderatsioonis möödus suurema tähelepanuta
Venemaa Föderatsioonis tähistatakse 30. oktoobril poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuspäeva, sest nii otsustas Vene NFSV Ülemnõukogu 18. oktoobril 1991.
30. oktoober määrati tähtpäevaks seetõttu, et samal päeval 1974. aastal alustasid Mordvamaa vanglaagrites näljastreiki poliitvangid, kes protesteerisid poliitiliste repressioonide vastu NSV Liidus.
Kui palju represseerituid NSV Liidus täpselt oli, pole teada, kuid olemasolevate dokumentide järgi represseeriti 1921-1953 üle nelja miljoni inimese, kellest omakorda hiljem rehabiliteeriti 3,7 miljonit.
Selle päeva tähtsaim üritus, leinamiiting, toimus Moskvas, FSB peahoone ees oleva “Solovetsi kivi” juures (Solovetsi saartel paiknes kõige NSVLiidu kurikuulsaim poliitvangide laager). Samalaadsed miitinguid viidi läbi ka teistesse linnadesse paigaldatud “Solovetsi kivide” juurde. Vene õigeusu kirikutes toimusid mälestusteenistused, kus meenutati repressioonides hukkunuid.
Venemaa soome-ugri aladel, aga ka soome-ugri rahvaste organisatsioonides seda päeva praktiliselt ei tähistata. Ehkki võiks, eriti kui meenutada kurikuulsa NKVD poolt väljamõeldud „Soome-ugri rahvaste vandenõus“ represseerituid, mille tagajärjel hävitati enamus Venemaa soome-ugri rahvaste rahvuslikust intelligentsist. Liiatigi asusid ja asuvad ka praegu suured Venemaa vangilaagrite võrgustikud Komi- ja Mordvamaal.
Siiski pidas maride rahvuslik organisatsioon Marij Ušem vajalikuks 30. oktoobrit meenutada ja märkis oma VKontakte lehe postituses, et 30. oktoobril kogunetakse Joškar-Olasse püstitatud poliitilistel põhjustel represseeritute mälestusmärgi juures. Kavas oli vaikuseminut, lillede asetamine ja küünalde süütamine. Teatati ka, et soovi korral lugeda ette ohvrite nimesid, peab ise sõitma autoga Joškar-Olas läheduses asuvale Mendurskoje kalmistule. Seal on 80 ühishauda, kuhu on maetud enam kui 25 000 NKVD poolt hukatut, kellest enamik mõisteti surma kui kulakud või rahvavaenlased. Mitmete sinna maetute inimeste järgi on nimetatud Joškar-Ola linnatänavaid või keskseid kultuuriasutusi, näiteks muuseumi rajaja Timofei Jevsejev (1887-1937), kelle nime kannab praegune Mari Rahvusmuuseum. Kokku kannatas Stalini repressioonide läbi enam kui 40 000 Marimaa elanikku.
Lisaks maride organisatsioonile Marij Ušem märkisid selle päeva olemasolu ja korraldasid mälestusüritusi erinevad Venemaa Föderatsioonis tegutsevad ingerisoomlaste organisatsioonid.
Viimastel aastatel on märgata, et 30. oktoobrit kui represseerimistes kannatanute mälestuspäeva tähistatakse aina tagasihoidlikumalt, aina vähem ja vähem koguneb mälestusmärkide juurde inimesi, samuti ei võta üritusest osa võimuesindajad. On jäänud mulje, et enam ei loeta mälestusmärkide juures lugeda ohvrite nimesid. Mitmel pool on püütud inimeste kogunemisi ka takistada, tuues põhjuseks terrorismiohu. Üha rohkem leiab ka informatsiooni, et mälestusmärke on rüüstatud, levib arvamusi, et praegustele FSB (NKVD järglane) töötajatele on see päev, samuti represseeritute mälestusmärgid solvavad. Seetõttu on avaldatud arvamust, et need mälestusmärgid võiks avalikkuse silme alt teisaldada kõrvalistematesse paikadesse.
