Neenetsid

Nimetused

Enesenimetus on n’enej n’enet’s’, tähendades neenetsi keeles “pärisinimene”, paikkondlikult hasawa “mees”. Neenetsite nimetus vene keeles on jurakisamojeed, kus jurak võib tuleneda komi nimest neenetsi kohta, jaran. Neenetsi-nimetus võeti Nõukogude Liidus ametlikult kasutusele 1920. aastail.

Jagunemine

Neenetsid jagunevad tundra- ja metsaneenetsiteks, kes kõnelevad eri keeli. Kui tundraneenetsid on Venemaa üks arvukamaid põhjarahvaid, siis Handi-Mansi autonoomses ringkonnas elavaid metsaneenetseid on ainult pooleteise tuhande ringis.

Asuala

Neenetsid elavad Kirde-Euroopa ja Loode-Siberi polaaraladel Kanini poolsaarest Valges meres Jenissei suudmeni (umbes 1 miljon km²). Administratiivselt kuuluvad need alad Neenetsi (pealinn Narjan-Mar), Jamali Neenetsi (pealinn Salehard) ja Taimõri ehk Dolgaani-Neenetsi (pealinn Dudinka) autonoomsete ringkondade koosseisu.

Jamali-Neenetsi autonoomses ringkonnas elas 2020/21. aasta rahvaloenduse andmetel 510 000 inimest ja Neenetsi autonoomses ringkonnas 41 000 inimest. Mõlema ringkonna puhul on tegemist arvukuse vähenemisega u 2,5% võrreldes eelmise rahvaloendusega.

Arvukus

2020/21. aasta rahvaloenduse kohaselt on neenetseid 49 646. See on 11,2% rohkem kui eelmise rahvaloenduse ajal. 2010. aasta rahvaloenduse järgi oli neenetseid 44 640. Veel, 2002. aastal oli neid 41 302 ja 1989. aastal loendati neenetseid 34 190.

Neenetsi keelt räägib 2020/21. aasta rahvaloenduse järgi 24 487 inimest, ehk umbes pool neenetsitest. See on siiski 11,7% rohkem võrreldes 2010. aasta rahvaloendusega, millal neenetsi keele oskajaid oli 21 926.

2020/21. aastal rahvaloenduse andmetel peab neenetsi keelt rahvuskeeleks 38 015 inimest, mis on 77,7% neenetsitest. Osakaalu arv on säilinut samana 1989. aasta rahvaloendusest saadik, millal rahvuskeeleks pani neenetsi keele kirja 26 553 inimest.

Keel

Neenetsi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma koos sölkupi, eenetsi ja nganassaani keelega. Neenetsi keeles 1895. aastal ilmunud aabits oli üks esimesi samojeedi raamatuid. Neenetsitel oli oma ladina tähestikul põhinev tähestik, mis viidi kirillitsapõhiseks 1938. aastal. Metsaneenetsi kirjakeel loodi alles 1990. aastatel.

Tegevusalad

Neenetsite peamiseks tegevusalaks on olnud kalastamine, küttimine ja põhjapõtrade ning karusloomade kasvatamine. Neenetsite elukäiku on mõjutanud naftaleiukohad nende territooriumil. Naftatööstuse planeerimisel ei arvestatud põlisrahvaste elukeskkonda.

Eestikeelset kirjandust

• Ago Künnap, Paula Palmeos, Tõnu Seilenthal, Põhja ja itta. Lehekülgi meie sugulaskeelte uurimisloost (Tallinn 1974)
• Ago Künnap “Samojeedid, meie kauged keelesugulased”, (Keel ja Kirjandus 4, 1966)
• Valev Uibopuu “Meie ja meie hõimud. Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust” (Lund 1984)

Seotud lingid

• Arktiline rõivastus: neenetsid
• Valik neenetsikeelseid laule (youtube.com)
• Ajaloolisi fakte Neenetsimaast (suri.ee)
• Neenetsi-teemaliste artiklite arhiiv (suri.ee)
• Konvernetsil “Nafta ja põlisrahvad” osalenute kommünikee (aastast 1999)
• Hационален Aкцент: Neenetsitest ja nendega seotud uudistest (venekeelne lehekülg)