Mokšad

Nimetus

Mokšade enesenimetust mokša on seostatud nende ala läbistava jõe venekeelse nimega, ent mokšad ise kutsuvad seda Oka lisajõge lihtsalt Jov ’jõgi’.

Venekeelset etnonüümi mordva on kasutatud kahe etnilise rühma – ersade ja mokšade ühisnimetusena. Vene keele vahendusel on see pruuk levinud ka teistesse keeltesse. Mokšad ise on end tavaliselt nimetanud mokšadeks (mokša, mokšk). Mokšade enesenimetust on seostatud nende ala läbistava jõe venekeelse nimega.

Ersasid ja mokšasid on nende kultuuride läheduse tõttu nimetatud ka siiami kaksikuteks. Nad ise ütlevad: “Oleme ühe pea, kuid kahe suuga rahvas”.

Asuala

Elavad Mordva vabariigis ja Penza oblastis. Mokšasid on umbes 200 tuhat. Ersadega võrreldes on mokšad tõmmumad ning nende keeles on enam iraani ja türgi rohtlarahvaste laene.

Arvukus

2020/2021. aasta rahvaloendusel määratles ennast mokšadeks 11 801 inimest. Võrreldes eelmise rahvaloendusega 2010. aastal on see 147,6 % kasv, millal mokšadeks määratles ennast 4767 inimest. Mõningase üllatusena on toimunud mokšade arvu kahekordistumine, mis on ilmselt seotud osade mordvalaste identiteedi muutumisega, nii nagu näiteks aastail 2002–2010 suurenes mäemaride arv.

Keel

Räägivad mokša keelt, mis kuulub soome-ugri keelte volga rühma. Lähimaks elavaks sugulaskeeleks peetakse mari keelt. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varasel keskajal. Erinevused ersa ja mokša keele vahel on väidetavalt umbes sama suured kui põhja- ja lõunaeesti murrete vahel enne ühtse kirjekeele tekkimist.

Ametliku standardiseeritud kirjakeeleni jõuti mokša keele puhul 1933. aastal ja see põhineb kirillitsal.

2020/2021. aasta rahvaloenduse järgi oli 19 911 mokša keele rääkijat. 2010. aasta rahvaloendusel vastav arv oli 1529 inimest, mis tähendab 1202 % kasvu. Ilmselt on siin näha mokša rahvusliku identiteedi kasvu, sest kahekordistus end mokšaks pidavate inimeste arv.

Mokša keele tähtsamad korpused:

• Korp – 12,8 miljonit tähemärki (umbes 3 miljonit sõna), sisaldab ajakirjandust ja ilukirjandust
• Корпуса мокшанского языка – 1,75 miljonit sõna, ajakirjandus, piiblitõlge ja blogid

Usk

Mokšad on peamiselt õigeusklikud.

Toidukultuur

Iga rahva toidukultuuris kajastuvad selle maa rahvakombed, käitumisviis ja muu eluolu. Mokšade arusaama ja tunnetust toidukultuurist väljendab kõnekaimalt mõttetera: Erjafs da jarhcambjals rjacok jakaht – “Elu ja toit käivad kõrvuti”.

Retsepte mokša köögist:

• Soome-ugri kokaraamat
• Mordva toit
• Mokšadel käivad elu ja toit kõrvuti (Postimees, september 2018)

Haridus

Mokša keelt õpetatakse Mordvamaa koolides kahe programmi järgi: nagu emakeelt eelkõige külakoolides ja kui riigikeelt, viimast siis sõltumatult õpilase rahvusest.

Mokša keele kui riigikeele õppimine algab 2. klassist ja toimub kuni 7. klassini. Õpetatakse üks tund nädalas. Praktiliselt on tegemist fakultatiivainega, hindeid ei panda ja õppeedukus ei mõjuta kuidagi õpilase edasijõudmist. Õpetamine sõltub koolist ja kas on olemas mokša keele õpetaja.

Rahvuskoolides, näiteks mokša külades asuvates rahvuskoolides on toimunud tuntav rahvuskeele õppimise, õppimise mahtude ja õpetamise vähenemine: õpetatakse üks tund keelt ja üks tund kirjandust. Kohalike pedagoogide meelest on seda äärmiselt vähe.

Mokšakeelseid lasteaedu, kus õpetamine ja suhtlus toimub mokša keeles, pole, kuid lasteaedade haridusprogrammides on regionaalne ja rahvuslik komponent. Näiteks Saranski linnas püütakse lasteaialastele tutvustada ersade ja mokšade rahvuskultuuri, enamasti piirdub see aga üksikute sõnadega ja rahvatantsudega. Paaris kohas on püütud korraldada ka rahvuskeelseid etendusi. Keelt ei õpetata.

Lasteaedades, mis asuvad külades, räägivad kasvatajad lastega mokša keeles, kuid õppetundides kasutatakse vene keelt. Kui rühmas on kasvõi üks venekeelne laps, minnakse üle vene keelele. Koolis jätkub sama tendents, ka koolides, kus algklassides õpetati õppeaineid hiljuti veel mokša keeles. Põhjuseid on erinevaid: õpilaste vähesus klassides, kooli tullakse erinevatest küladest ja klassides on ikka ka venelasi.

2021. aastal õpiti mokša keelt kui emakeelt Mordvamaal 32 koolis, õppijaid oli 1485. Mokša keele õpetajaid oli 50.

Mokša keelt kui riigikeelt õpiti 104 Mordvamaa koolis, kokku 16 206 last. Õpetajaid oli 121. Mõnevõrra õpitakse mokša keelt ka regioonides väljaspool Mordvamaad, kuid seda kui riigikeelt.

Tänapäev

Organisatsioonidest on mokšadel ainuke lehekülg VKontaktes naisteühendusel
Jurhtava Юрхтава | Общественная организация Республики Мордовия «Ассоциация мокшанских женщин « (325 jälgijat). Ilmub teatriinfo, räägitakse otsingumootorisse Yandex lisandunud ersa ja mokša tõlkevõimaluse üle. Tähistatakse Saranski 384. aastapäeva ja korraldatakse mokšade üldrahvalikku pidu Akša kelu. Postitusi on rahvuskeelsetest teleülekannetest, rahvariietest ja propageeritakse keelt. Tutvustatakse kultuuriajakirja Mokša ja mainitakse mokša kirjanik Valentina Mišaninale omistatud riigipreemiat. Sissekanded on mokša keeles.

Mokšade rahvuslike organisatsioonide tegevusest saab parima ülevaate just mokša naiste organisatsiooni Jurhtava kaudu. Mordvalaste rahvuslik aktiivsus näib põhinevat aina rohkem kodanikuaktivismil, mitte institutsioonidel.

Mordva Vabariigis on praegu kolm väljaannet mokša keeles, kord nädalas ajaleht Mokšen Pravda 16 lk, kirjandusajakiri Mokša ja lasteajakiri Jakster tjaštenja. Tiraažid 2022 seisuga: Mokšen Pravda 2500, kord kuus ilmuvad ajakirjad mõlemad 500 eks. Kõik väljaanded on mokša keeles, aga ajalehte on viimastel aastatel ilmunud venekeelsed publikatsioonid, samuti ilmub rajoonilehtedes aega-ajalt mokšakeelseid külgi. Kodulehel Mokša keel VKontaktes on jälgijaid 880.

Põhilise osa mokšakeelsest kirjandusest annab välja Mordva riiklik kirjastus ja kirjastuste maja „Raamat“. Tiraažid on olematud, raamatuid antakse välja põhiliselt vabariigi eelarvest, põhjendusega, et neil on sotsiaalne tähendus. Mingi osa antakse välja ka autorite enda poolt. Mordva rahvuslikus draamateatri eeskavas on viis-kuus etendust nii mokša, kui ersa keeles. Teater teeb väljasõite ka regioonidesse.

Mokša keele seisund Mordvas on kehv, sest aegade jooksul haridussüsteemi ja üldiste hoiakute kaudu peale surutud arusaama, et see keel on kultuurituse, harimatuse ja külaelu tundemärk, on teinud oma töö. Nii öeldakse oma keelest lahti ning lapsi ning ka iseend pannakse kirja venelastena. Isegi mokša külas on räägitud lastega vene keeles, et keegi ei arvaks koolis, et laps on mahajäänud, ja et laps jõuaks elus edasi. Praeguseks küll on olukord muutumas, oma keelt peetakse väärtuslikuks, kuid kujunenud mõtteviise on raske muuta. Keel nõuab populariseerimist, kuid selleks raha pole. Halb majanduslik olukord paneb mokša keelt valdavaid inimesi Mordva vabariigist lahkuma, nii et rahvuskeelsetesse väljaannetesse ei jätku mokšakeelseid ajakirjanikke.