Meälased

Soome keele murret rääkivad meälased elavad Rootsis Tornio lähedal ja neid peetakse 1809. aastal Soome liitmise järel Venemaaga iseseisvaks rahvaks.

Meänmaa lipp ehk Meänmaan flaku on Torniolaaksos elava rahva lipp, mis võeti kasutusele 15. juulil 2007, kui see esmakordselt heisati Övertorneås ja Ylitornios. Lipu kujundasid Bengt Pohjanen ja Herbert Wirlöf ning trikoloori värvid on pärit Soome ja Rootsi lipuvärvidest.

Meä keelt (meie keelt) kõneleb umbes 40 000–70 000 inimest. Keelel puuduvad 19.–20. sajandi soome keele mõjud. Keel sisaldab ka mitmeid laensõnu rootsi keelest. 1. aprillil 2002 tunnistati meä keel Rootsi vähemuskeeleks.

Meänkieli – soome keele vorm, mida räägitakse aladel Rootsi põhjaosas, ja kuni Soome liitmiseni Venemaaga võis neid selgelt soomlasteks lugeda. Kaks sajandit hiljem on põhjust seda rootsi keele mõjudega ja ilma soome keele arengut kaasa tegemata püsinud keelt pidada juba eraldi keeleks. Kõnelejaid 30 000.

Esimene meaänkielis kirjutatud romaan ilmus 1985. aastal, grammatika saadi kirja 1996. aastal ning evangeeliumid saadi sellesse keelde tõlgitud aastal 2000.

Alates 2009. aastast saab seda keelt ka ametlikus asjaajamises kasutada. Eetris on ka Meänraatio.

Seotud lingid

• Vaid keel saab kultuuri päästa – Juha Tainio intervjuu meälaste vaimse liidri Bengt Pohjaneniga, (Sirp 17.10.2013)
• Meänmaa veebikodu