Avatakse näitus soome-ugri rahvaste iseseisvusest ja autonoomiast
Unikaalse fotomaterjali põhjal koostatud teabenäitus kannab nime „Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist“.
TÜ Mare maja Tallinna galeriis (Uus-Sadama 5) saab näha unikaalse fotomaterjali põhjal koostatud teabenäitus „Kellele iseseisvus, kellele autonoomia. 100 aastat soome-ugri iseolemist“. Ekspositsioon käsitleb eestlaste ja meie hõimurahvaste autonoomiate ning iseseisvuse kujunemist saja aasta eest.
Sada aastat tagasi toimusid pöördelised sündmused kogu Venemaal ja Euroopas. Lisaks Soome, Eesti ja Ungari iseseisvumisele saavutasid samal ajal territoriaalautonoomia ka Nõukogude Venemaa suuremad soome-ugri rahvad – mordvalased, udmurdid, marid, komid ja karjalased. Kõigi nende rahvaste iseseisvumispüüdlustele ongi näitus pühendatud.
Sündmuse juhatab sisse Tallinna ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas, näitusest räägivad lähemalt näituse koostajad. Esitletakse ka Fenno-Ugria uut aastaraamatut „Soome-ugri sõlmed 2018“, mille suure osa hõlmavad konverentsi „100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist“ peetud ettekannete publikatsioonid.
„Näitus annab hea ülevaate soome-ugri rahvaste autonoomia ja enesemääramise käigust 100 aastat tagasi. Läbi piltide ning kirjelduste on näha rahvaste territoriaalse autonoomia püüded, mis on üks osa rahvuslikust iseolemisest,“ sõnas näituse üks koostajaid, Jaak Prozes.
Näituse materjal lähtub möödunud aastal EV100 välisprogrammi raames toimunud hõimupäevade rahvusvahelisest konverentsist, kus pidasid ettekandeid soome-ugri rahvaste väljapaistvad ajaloolased. Kuna huvi seni käsitlemata teemavaldkonna vastu oli suur, koostas Fenno-Ugria konverentsi ettevalmistamise käigus kogutud materjalidest laiemale üldsusele mõeldud teabenäituse. Konverentsil osalenud ajaloolased panustasid haruldaste arhiivifotode ning tekstimaterjalidega, millele on lisatud nende rahvaste ajalugu käsitlevat üldist informatsiooni.
Näituse tekstid on koostanud ajaloolased Jaak Prozes ja Piip Pillak, toimetanud Kadi Sarv, näituse kujundasid Peeter Laurits ja Kadri Liis Rääk. Näituse valmimist toetas EV100 välisprogamm. Esmakordselt esitleti näitust hõimupäevade ajal Riigikogu galeriis ning nüüd jätkab ta ringkäiku Eesti haridusasutustes, muuseumides ja kultuurikeskustes. Tallinna ülikoolis on näitus avatud kuni aasta lõpuni.
