Põllkülas sai õnnistuse ingerisoomlaste mälestushiis
Käesoleval aastal möödub 80 aastat esimeste ingerisoome päritolu põgenike saabumisest Eestisse. Aastatel 1943–1944 evakueeriti Paldiski kaudu üle mere Hanko sadamasse üle 64 000 ingerisoomlase.
Paldiski lähedal Põllkülas asuv ingerisoomlaste sõjaaegne matmispaik õnnistati pühapäeval 29. mail. Ingerisoomlased on aastakümneid hoidnud Põllküla mälestuspaigana oma südames. Nüüdsest on see koht, kus võib mälestada neidki lähedasi, kelle kalmude külastamine on kas võimatu või liiga keeruline.
Mälestusjumalateenistusel teenisid Soome Püha Peetri koguduse pastorid Hannele ja Markku Päiviö, orelil saatis Ulla Krigul. Mälestushiie õnnistamisel teenis kaasa Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe. Muusika eest kandsid hoolt segakoor Vox Populi dirigent Janne Fridolini juhatusel ja saksofonist Lembit Saarsalu.
Käesoleval aastal möödub 80 aastat esimeste ingerisoome päritolu põgenike saabumisest Eestisse. Aastatel 1943–1944 evakueeriti Paldiski kaudu sõja jalust üle 64 000 ingerisoomlase. Pagulased ootasid pääsu üle mere Hangosse (sm k Hanko) Paldiski lähedal Põllküla-Klooga transiitlaagris.
Mälestushiies on moodustatud maapinnale silluskividest rõngasrist, mis sümboliseerib neid kiviriste, mida emad sõja ajal ladusid oma laste haudadele käepärastest kividest, kuna tavaliste puuristide püstitamine polnud võimalik.
Ala keskel asuvale looduslikule kivile kinnitatud ingerisoome tüüpi sepisrist tuletab meelde, et meie väike rahvakild on võitnud surma- ja sõjakoledused. Kuigi laiali pillutatud, tunnevad ingerisoomlaste järeltulijad endid tänapäeva Soomes, Eestis, Rootsis ja mujalgi hästi.
Samale looduskivile on kinnitatud mälestusplaat, millel ingerisoomlased avaldavad oma tänu päästeoperatsiooni eestvedajale, insener Pentti Kaiterale (1905‒1985), kes aitas kaasa enam kui 63 000 ingerlase evakueerimisele Soome.
Noorte segakoor Vox Populi esitas helilooja Pärt Uusbergi poolt õnnistamise päevaks kirjutatud kooriteose Pyhä pihlaja (Püha pihlapuu), mis pühendatud Põllküla rahulasse maetud laste mälestusele.
Mälestushiie õnnistas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe, kes rõhutas ingerisoomlaste ühendavat rolli eestlaste ja soomlaste vahel. Viidates samas Johannese evangeeliumi kirjakohale märkis ta, et lambiõli tuleb endaga alati kaasas kanda, sest nii ei saa pimeduse jõud meie üle ootamatult võimust.
Soome suursaadik Eestis Timo Kantola tõi oma kõnes välja selgeid paralleele nende 80 aasta taguste sündmuste ja kaasajal Ukrainas toimuva vahel. Saadiku abikaasa, proua Irma Kantola oli katnud kohvilaua kohale saabunud paarisajale inimesele.
Eestisoomlaste kultuuriomavalitsuse nõukogu esimees Taisto Raudalainen võttis lühidalt kokku koha ajaloo ja tänas kõiki, kes mälestushiie uuendamisel kuidagi kaasa aidanud.