Noored Põlissoomlased nõuavad hõimupäeva muutmist Soome ametlikuks lipupäevaks

Hõimupäeva, millega tähistatakse soome-ugri rahvaste keelelist sugulust, tähistatakse igal aastal Eestis ja Ungaris oktoobri kolmandal laupäeval. Perussuomalainen Nuoriso (Noored Põlissoomlased) nõuab nüüd, et ka Soome kehtestaks hõimupäeva Soomes ametlikuks lipupäevaks.

Liikmete algatatud ettepanek kiideti ühehäälselt heaks Põlissoomlaste partei noorteorganisatsiooni kevadisel koosolekul Joensuus 25. mail 2025.

„Soome on ainus soome-ugri riik, kus ei tähistata sugulasrahvaste päeva, mistõttu oleks hea tunnustada soome-ugri rahvaste tähtsust ka Soomes,“ selgitab liikmete algatuse koostaja Juho Mäkelä.

Perepäeva juured ulatuvad 1920. ja 1930. aastate soome-ugri kultuurikongressideni, mis olid inspireeritud hõimuaatest ja toimusid soomlaste, eestlaste, ungarlaste ja teiste soome-ugri rahvaste juures.

Noored Põlissoomlased märgivad, et suuremate keelerühmade kõrval on soome-ugri rahvaid väga vähe ja neist ainult kolm on saavutanud tõelise enesemääramisõiguse – vaid Soomel, Eestil ja Ungaril on oma rahvusriigid. Soome-ugri rahvaste ainulaadsus ei peaks olema häbiväärne, vaid seda tuleks aktiivselt väärtustada, nõuab põlissoomlaste noorteorganisatsiooni esimees Lauri Laitinen.

1938. aastal sõlmis Soome Eesti Vabariigiga lepingu, milles sätestati, et oktoobri kolmas laupäev on mõlema riigi koolides pühendatud hõimurahvastele. Kuigi seda traditsiooni Soomes enam ei järgita, oleks hõimurahvaste meelespidamine üha olulisem ajal, mil rahvuslik identiteet on multikultuursuse nimel hääbumas, leiavad noored põlissoomlased.

“Lipupäev ja teadlikkuse tõstmine oleksid olulised meie keelelistele sugulastele. Näiteks karjala keel ja kultuur vajavad siin Soomes jõulisemat taaselustamist,” rõhutab juhatuse liige Ami Toppari.