Lähenevad hõimupäevad on finspireeritud
Hõimupäevade tänavuses programmis on tähelepanuväärne osakaal Soomega seotud üritustel. Suurel hõimupeol 21. oktoobril Tallinnas Vabal Laval astuvad üles Soome vabariigi 100. aastapäeva kontserdil koos esinenud saami räppar Ailu Valle ja Mari Kalkun, mainekas Soome etnomusikoloog Pekka Huttu-Hiltunen toob meieni runolaulude võlumaailma ning filmiprogrammis pakutavate Soome filmide seas on nii Cannes´i filmifestivalil pärjatud mängufilm kui ka tänavuse Euuroopa Nõukogu filmiauhinna nominent “Saami veri”. Tavapäraselt külastavad Eestit hõimurahvaste muusikud – seekord komid, udmurdid, marid, ungarlased, karjalased, liivlased ja põhjarahvaste esindajatena hant ja sölkup –, toimub konverents ja palju muid omanäolisi üritusi üle Eesti terve oktoobri vältel.
Peakontserdid
Hõimupäeva tähistamine 21. oktoobril kell 15–21 Tallinnas, Telliskivi loomelinnakus Vabal Laval algab Veljo Tormisele pühendatud koorikontserdiga, kus kõlab peamiselt helilooja soome-ugri rahvaste muusikal põhinev koorilooming. Kontserdi, kus esinevad segakoor Vox Populi, lastekoor Ellerhein, Konstantin Türnpu meeskoor ja kammernaiskoor Lu, lavastab Anne Türnpu, kava koostab Janne Fridolin.
Päev jätkub suure pärimusmuusikakontserdiga, kus astuvad üles külla saabunud folklooriansamblid Komimaalt, Marimaalt, Udmurtiast, Ungarist, Karjalast ning põhjarahvaste hantide ja sölkuppide esindajad. Nad kõik on eelneva nädala vältel esinenud kultuurikeskustes ja koolides Harjumaal, Virumaal ja Lõuna-Eestis.
Õhtu lõpetavad juunikuus Tallinnas Soome100 kontserdil duona menuka debüüdi teinud muusikud äärealadelt – võrukeelne folklaulja Mari Kalkun ja saami räppar Ailu Valle, kes panevad kokku kõlama võrukeelse regilaulu ja põhjasaamikeelse räpi. Mõlemat muusikut huvitavad ka sarnased teemad, nagu looduskeskkond, hingemaailm, aga ka ühiskonnas olemise küsimused.
Ailu Vallet ja Mari Kalkunit saab kuulata ka Tartus, 20. oktoobril kell 20 Genialistide klubis. Sama kontserdi teine põhiesineja mari folkansambel Kuat esitab maride iidseid laule-pillilugusid maailmamuusika võtmes.
Pühapäeval, 22. oktoobril kell 13−17 toimub Tartus, Eesti Rahva Muuseumis hõimupäevade perekontsert, kus esinevad külalisansamblid, aga ka Eesti soome-ugri kogukondade ansamblid. Kontserdile järgneb filmiprogramm.
Huvitavad külalised
Hõimupäevade üks põnevamaid külalisi on mainekas Soome etnomusikoloog Pekka Huttu-Hiltunen, kes on nii uurija kui ka aktiivne runolaulja. Oma loengutel 25.10 Tallinnas Kirjanduslikul kolmapäeval ja 26.10 Tartus Eesti Rahva Muuseumis kõneleb ta runolaulust kui iidsest lauluvormist, runolauludest ja nende tõlgendustest Soome rahvuseeposes „Kalevala“ ning laulmisest kui inimeste ühendajast ja kultuurikontaktide loojast. Ettekanne on põimitud runolaulude esitusega, sellisena nagu Lönnrot neid kunagi kuulda võis, ja toimub Soome juubelile pühendatud üritustesarjas FinlandTalks100.
Kammermuusika
Nagu ikka, kõlab Hõimupäevadel ka nüüdismuusika. Koostöös kammermuusikasarjaga HelijaKeel jõuab publikuni kontsert-installatsioon “Kuni päike ärkab”, kus kõlab koos muusikaga eesti, soome, võru-setu ja saami keel. Sellel teosel pole, nagu saami joiul, õieti ei algust ega lõppu. Publik võib installatsiooni jooksul vabalt ruumis ringi liikuda, alustada kuulamisega millal soovib ja lõpetada millal soovib. Muusikaline häppening toimub 15. oktoobril Viimsi vabaõhumuuseumis ja 16. oktoobril Eesti põllumajandusmuuseumis Ülenurme mõisakompleksis.
Konverents
Hõimupäevade konverents toimub 20. oktoobril kell 12 Telliskivi loomelinnakus Sõltumatu Tantsu Laval ja keskendub soome-ugri vähemusrahvaste ja etniliste rühmade kultuuridele linnakeskkonnas, kuhu pärimussidusast külamaailmast suundub elama üha rohkem ja rohkem inimesi.
Kuidas suurlinnaelus toime tulla, oma identiteeti hoida ja seda populariseerida? Selleks korraldavad marid populaarseid etnodiskosid, udmurdid loovad etnilisi linna keskkonda sobituvaid moemarke, permikomid ja udmurdid populariseerivad rahvustoite, korraldavad festivale ja avavad rahvuslikke restorane. Konverentsil kuuleme, milline on nende kogemus.
Koostöös Eesti Folkloorinõukoguga korraldatava konverentsi eesmärk on saada ülevaade linnades tegutsevatest rahvuskogukondadest, rääkida linnastumisega seotud probleemidest, aga ka võimalustest, jagada häid kogemusi ning seeläbi aidata ja julgustada soome-ugri vähemusrahvaid ka tänapäevases linnakeskkonnas hoidma oma etnilisi juuri, keelt ja rahvuslikku nägu.
Filmiprogramm
Soome juubeliaasta puhul on Hõimupäevade filmiprogrammi valitud seekord eelkõige Soome filme. Värskematest filmidest saab näha poeetilist dokumentaalfilmi „Kuumetsa Kaisa“ (2016, r. Katja Gauriloff) koltasaami legendaarse jutuvestja Kaisa Gauriloffi ja Šveitsi kirjaniku Robert Crotteti sõprusest Teise maailmasõja ajal. Filmivaramu pärlite hulka kuulub aga Cannes´i filmifestivalil pärjatud mängufilm „Valge põhjapõder“ (1952, r. Erik Blomberg) saamidest, armastusest ja põhjapõtradest. Filmiprogrammi raames esmalinastub Eestis Amanda Kernelli mängufilm „Saami veri“ (Rootsi, 2016), mis kandideerib sel aastal Euroopa Nõukogu filmiauhinnale.
Filme saab vaadata BFM kinos Supernova ja kinos Artis ja Eesti Rahva Muuseumis.
Näitused
Näituseid korraldatakse kultuurikeskustes, raamatukogudes ja muuseumides üle kogu Eesti.
Hõimupäevadeks valmib Karoliina Kreintaali fotonäitus, mida eksponeerib Viljandi Pärimusmuusika Ait alates 17. oktoobrist. Professionaalsete vahenditega teostatud fotonäituse materjal põhineb 2015 Mordvamaal ning 2017 Udmurtias tehtud välitöödelt, mille eesmärk oli salvestada veel elus olevat rahvalaulutraditsiooni. Karoliina Kreintaal osales mõlemal ekspeditsioonil nii salvestusprotsessi abilise kui ka fotograafina.
Hõimupäevi tähistatakse Eestis, Soomes ja Ungaris juba alates 1928. aastast. MTÜ Fenno-Ugria Asutuse eesmärgiks on tutvustada hõimupäevi kui üldrahvalikku liikumist, millega võivad haakuda paljude valdkondade inimesed, ühendused ja asutused, et näidata üles solidaarsust sugulasrahvastega ning toetada neid oma kultuuri ja keele hoidmisel. 2011. aastast alates on oktoobrikuu kolmandal laupäeval peetav hõimupäev Eestis riiklik tähtpäev.