Komi rahva XIII kongress rõhutas materiaalse heaolu, aga ka komi keele oskuse tähtsust

Kunagi pole komi kongress kestnud lausa kolm päeva ega kongressi korraldatud kahes kohas.  Pealinnast 130 kilomeetri kaugusesse Kuratovo külla suundumine oli seotud komi kirjanduse rajaja ja klassiku Ivan Kuratovi (1838-1875) 185. sünniaastapäeva tähistamisega.

Nagu ikka enne soome-ugri rahvakongressi toimub delegaatide valimine, nii ka komidel. Eelnevalt olid rajoonides toimunud vastavad valimiskoosolekud, samuti toimusid enne kongressi komi rahva esindajate kohtumised kohalike administratsioonide juhtidega ja vabariiklike ametkondade esindajatega. Seda kõike selleks, et vabariigi ja kohalike administratsioonide juhid saaksid rääkida, mida nad on nelja aasta jooksul kongressil vastu võetud otsuste täitmiseks teinud, aga ka selleks, et vältida võimalikku kriitikat koguneva kongressi delegaatide poolt.

Võrreldes teiste soome-ugri rahvastega on komi rahva kongresside tähendus ja tähtsus kogu ühiskonnas oluliselt suurem. Nimelt on kongressi läbiviival ühiskondlikul liikumisel Komi Voitõr seadusandliku initsiatiivi õigus ja koostööleping kohaliku parlamendiga. Viimane tähendab seda, et Komi Voitõri saadikud on ametlikult kaasatud seadusandliku kogu komisjonide töösse, samuti esinevad nad parlamendi täiskogu ees.

4. juulil kogunes üle 200 komi delegaadi Komi rahvuslikku draamateatrisse. Saadikud olid tulnud Moskvast, Peterburist, Permi kraist, Murmanski oblastist Handi-Mansi, Jamali-Neenetsi ja Neenetsi autonoomsetest ringkondadest. Praegusele ajale iseloomulikult oli aga ka delegaat Krimmist. Enim saadikuid tuli kongressile aga Komimaalt, sest enamik komi rahvast elab Komi Vabariigis.    

Kongressi tervitasid vabariigi erinevate tasandite juhid eesotsas Vladimir Uibaga, kes on juurtelt eestlane ja kelle venekeelsete esinemiste eripäraks on saanud paar komikeelset tervitussõna: bur lun  – tere päevast! Uiba oma tervituses leidis, et vabariigi juhtkond on astunud suuri samme komi keele säilitamiseks ja arendamiseks, sest 2023. aastast on Komi Vabariigis ametlik riiklik tähtpäev – komi kirja ja keele päev. Paljud komi keele ja kirjanduse õpikud aga on kantud Vene Föderatsiooni õpikute nimekirja, mis võimaldab neid ametlikult kasutada.

Raha õnnestus leida rahvusliku draamateatri remondiks, märkis Uiba. Selle eest tänas teda teatri juht Svetlana Gortšakova, kinkides Uibale monomahhi mütsi ehk siis tsaaride peakatte. Mida Gortšakova selle kingitusega mõtles, kajastustest ei ilmnenud.  Uiba aga pidas vajalikuks tänada Komi Voitõrit konstruktiivse dialoogi eest, samuti rõhutades, et organisatsioon on toetanud Vene-Ukraina sõda ega luba välistel jõududel spekuleerida rahvusküsimuse üle.

Järgnes organisatsiooni juhi k.t. Oleg Lažanevi ülevaade organisatsiooni tegevusest. Kogunenud delegaadid kuulutasid organisatsiooni töö rahuldavaks.  Miks vahepeal aktiivselt organisatsiooni juhtinud ettevõtja Aleksei Gabov 2023. aasta novembris juhi kohalt tagasi astus, pole teada.  Ametlikest kanalitest kostis, et siirdus pensionile. Samas siirduda viiekümneviie aastaselt pensionile tundub isegi Komi Vabariigis, kus arvestatakse põhjala karmide tingimustega (naised saavad pensionile 50, mehed 55-aastaselt), ikkagi kummastav. Revisjonikomisjoni otsusest selgus, et organisatsiooni tulud on vähenenud: kui aastail 2016-2019 saadi projektitoetuseks 10 miljonit rubla, siis aastail 2020-2023 8 miljonit, ehk 80 000 eurot. Kui viimast jagada nelja aasta peale, saame aastaseks summaks 20 000 eurot. Enamik rahadest on tulnud vabariigi eelarvest ja kulunud erinevate projektide läbiviimiseks, näiteks komikeelsete tee- ja asulaviitade paigaldamine, keelekursused jne. Huvitav, et organisatsioonile eraldatud rahade seas olid  komi delegaatide soome-ugri rahvaste maailmakongressist osavõtuks mõeldud raha. Ilmselt tuli Venemaa soome-ugri rahvaste assotsiatsiooni (AFUN) üleskutse pidada mittesoovitavaks soome-ugri rahvaste osavõttu Tartus 2021. aastal toimunud maailmakongressist, siiski ootamatult. Revisjonikomisjoni teatel puuduvad Komi Voitõril palgalised töötajad, tööd tehakse organisatsioonis ühiskondlikus korras, kuid projektide läbiviijate ja raamatupidaja töö on tasustatud. Reisjonikomisjoni aruande kinnitamise järel asuti valima esimeest ja organisatsiooni täitevkomiteed.

Viimased kuus kuud juhtis organisatsiooni Oleg Lažanev, kes valitigi nüüd organisatsiooni esimeheks. Seda ei takistanud ka asjaolu, et tema vastu oli 2018. aastal alustatud kriminaalasi ja karistatud aastase tingimisi vangistuse ning kohustusega tagasi maksta Sõktõvdinski rajooni admistratsioonile 8,5 miljonit rubla.  Oleg Lažanev on  sündinud 1965. aastal ja hariduselt jurist. Tema viimaseks töökohaks oli Sõktõvdinski administratsiooni juht.

Pärast plenaaristungit toimus kongressi töö erinevates sektsioonides: haridus, sotsiaal-majanduslik areng, tervis, demograafia ja sport, kultuur ja massiteabevahendid, loodushoid ja ökoloogia, Komi Voitõr ja koostöö kohalike omavalitsustega. Samuti toimusid arutelud ümarlaudades, näiteks „Noorsoopoliitika“. Viimati nimetatus võttis sõna komi noorteorganisatsiooni Mi juhi asetäitja Ksenja Taskajeva, kes ütles: „ See, millisel tasemel õpitakse komi keelt tänapäeva koolides, jätab soovida. Nii kukub komi keele staatus laste, noorte ja lastevanemate silmis ning keel kaotab sotsiaalse jõu. Tulemuseks on, et me kaotame rahvusliku eliidi. Minu väitega on nõus kogu õpetajaskond, nii jätkudes juhtub see juba mõne aasta pärast.“

Edasi mõtiskles ta, et komi keelt tuleb rääkida kodus, perekondades. Eelkõige maal, Sõktõvkaris aga pole tema sõnul enam teha midagi, sest linna venekeelne kultuur on võimas.  Tõesti nii see on, kuid paraku jättis Ksenja Taskajeva mainimata, et enam kui 50 % komi peredest on segapered ja teada on, et neis peredes räägitakse vene keelt.

Kongressi viimasel päeval võeti vastu 15 lehekülje pikkune resolutsiooniprojekt soovitustega vabariigi juhtkonnale kui ka ametkondadele. Näiteks soovitatakse, et Komi Vabariigi tulubaas peab suurenema: raha tuleks rohkem suunata vabariigi arengusse, sest praegu läheb liiga suur osa tuludest Moskvasse. Samuti soovitatakse, et Komi Voitõr saaks vabariigi poolset baasrahastust ja ka seda, et komi keelt valdavad kooliõpetajad, lasteaialaste ja kooliõpilaste rahvuskultuurilise arenguga tegelevad töötajad saaksid 15 % kõrgemat palka.  Kriitikat on resolutsiooniprojektis vähe, vaid märgitakse, et vabariigis pole loodud mehhanismi lapsevanemate ja haridusasutuste motiveerimiseks, et tagada komi keele valdamise järjepidevus põlvest põlve.  Samuti märgitakse, et puuduvad kaasaegased komi keele õpikud, samuti metoodilised materjalid ja mängud lasteaedadele. Seadusandlik initsiatiiv väljendus ettepanekutes vastu võtta seadused hulkuvate koduloomade varjupaikade loomiseks, samuti mitte lubada kaevandusi lähemale kui 15 kilomeetrit asustatud punktist. Samuti leiti, et tuleb parandada elanikkonna materiaalset heaolu. 

Kongressi töökeelteks olid komi ja vene keel. Plenaaristungi ettekanded ja aruanded esitati komi keeles, mis tõlgiti sünkroonselt vene keelde. Venelastest vabariigi juhid tervitavad soome-ugri kongresse reeglina vene keeles, mõnikord soovivad ka esinejad enda täpseks väljendamiseks räkkida vene keeles. Näiteks Vladimir Uibale kingitust, monomahhi mütsi üle andes rääkis teatri juht Gortšakova vene keeles. Samuti kasutatakse vene keelt palju, kui viiakse sisse parandusi kongressi otsustesse. Kongressil vastuvõetavad dokumendid on reeglina vene keeles, seda kõigi soome-ugri rahvaste puhul.

Tänavu toimuvad Venemaa Föderatsioonis mitmete soome-ugri rahvaste kongressid. Eelmised rahvaste kongressid olid toimunud neli aastat tagasi 2020 ehk vahetult enne soome-ugri rahvaste maailmakongressi,  kus pidi valitama ühe või teise soome-ugri rahva delegaadid maailmakongressile Tartus. Tartus toimunud soome-ugri VIII maailmakongress lükkus COVID-19 tõttu 2021. aastasse.