Komide osakaal Komi Vabariigi rahvastikus on vähenenud neli korda
Komi Vabariigi statistikaamet teatas, et 2021. aasta 1. oktoobri seisuga moodustasid komid 22% elanikkonnast, kes olid märkinud küsitluses ära oma rahvusliku kuuluvuse.
Kõige kõrgem on komide osakaal Ižma rajoonis, mille elanikest 88 % on komid, Vorkutas aga moodustavad komid vaid 1% elanikkonnast. Pealinnas moodustavad komid 19% elanikkonnast, mis tähendab, et ¼ vabariigis elavatest komidest elab pealinnas. 57 % komi rahvusest inimestest on naised. 63% komidest elab maal.
Komi Vabariigi elanikkonnast valdab komi keelt 17% ja 15 % elanikest kasutab komi keelt igapäevaselt. Enim võib komi keelt kuulda maakohtades ja põhiliselt kasutab seda vanem põlvkond. Lastest ja noorukitest vaid 9% valdas komi keelt.
Elanikkonna struktuur on muutnud saja aasta jooksul mitmekülgsemaks. Kui sada aastat tagasi elasid vabariigi territooriumil komid ja venelased, siis praegu on rahvastikust ukrainlasi 1,9 %, tatarlasi 0,7% , aserbaidžaanlasi ja valgevenelasi 0,5 %.
1926. aastal moodustasid komid Komi Vabariigis 87% elanikkonnast, 1939. aastal 73%, 1959. aastal 30%, 1970. aastal 29%, 1979. aastal 25%, 1989. aastal 23%, 2002. aastal 25%, 2010. aastal 24% ja 2021. aastal 22 % elanikkonnast. Praegu moodustavad vabariigi elanikkonnast 70% venelased, ukrainlaste osakaal oli aga kõrgeim 1959. aastal – 10%.
Kogu Venemaa Föderatsioonis vähenes ajavahemikus 2010-2021 komide arv 228 235-lt 143 516-ni ehk 37 %. Komi keele valdajate arv vähenes 156 099lt 108 958ni ehk 30 %. Viimase rahvaloenduse järgi pidas 66 % komidest komi keelt emakeeleks.
