Komi Vabariik tähistas 103. sünnipäeva
22. august on Komi vabariigi sünnipäev ja ühena vähestest Venemaa Föderatsiooni kuuluvatest vabariikidest on see Komimaal lausa riigipüha ja vaba päev.
Kajastustest selgub, et paraku komide jaoks sel väga tähtsal päeval komi rahva teeneid vabariigi ülesehitamises üheski kõnes ei mainitud, kõik vabariigi sünnipäeva tähtsündmused toimusid kultuuride dialoogi ja rahvaste ühtsuse loosungite all. Nagu juba Venemaa Föderatsioonis traditsiooniks on saanud, tähistatakse vabariikide autonoomia sünnipäevadel ka mõnda ülevenemaalist tähtpäeva. Sedapuhku varjutas vabariigi sünnipäeva vene lipu päev, mida samuti tähistatakse 22. augustil. Viimast tehakse aasta-aastalt aina mastaapsemalt, sest rahvast on konsolideerida vaja.
Ajakirjandusest selgub, et märgatav koht oli sünnipäevaüritustel sõjaväel, kelle orkester esines lastele, kavas oli multifilmidest tuntud muusika vaheldumisi patriootlike lauludega. Sõjaväelased olid ette valmistanud mänge, mida esitati koos tantsude ja lauludega. Komi vabariigi aastapäeva üritus Sõktõvkaris lõppes muusikalise kompositsiooniga „Edasi Venemaa!“ Muidugi ei saadud sünnipäeval üle ega ümber sõjalisest erioperatsioonist Ukrainas – nii nimetatakse siiani kallaletungi Ukrainale. Sellepärast rõhutasid vabariigi juhid Vladimir Uiba ja Sergei Ussatšov oma kõnedes eelkõige vabariigi elanike kangelaslikkust läbi aegade ja ka praegu, mil nad kaitsevad oma kodumaad. Rõhutati, et nad seisavad vastu ülemaailmsele kurjusele ja teevad kõik selleks, et kindlustada rahu praegustele elanikele ja järgmistele põlvkondadele. Selle võitluse käigus pidavat aga kodumaa muutuma aina tugevamaks. Kõikidel vabariigi aastapäeva üritustel koguti humanitaarabi Kurski oblasti elanike toetuseks.
Teiseks oluliseks teemaks oli aastapäeval perekond, sest Venemaa president on kuulutanud 2024. aasta perekonna aastaks. Vabariigi tähtpäeva puhul avati pealinnas perekondade allee, kuhu paigutati 26 kangast, millel fotod vabariigi väljapaistvamatest perekondadest. Samuti autasustati tublimaid perekondi. Autasustamine oli aastapäeva ürituste üks keskseid momente, neid autasusid jagus enam-vähem võrdselt pea kõigi ametite esindajatele.
Sünnipäeva tippsündmuseks oli aga pidulik kontsert Sõktõvkari Permi Stefani väljakul, kus toimus kontsert vabariigi parimate ansamblite osavõtul, lisaks esines Eestiski vanemale põlvkonnale tuntud valgevene estraadiansambel Pesnjarõ. Võidukalt lehvisid üritusel Venemaa lipud, aga oli näha ka paar Komi Vabariigi sini-rohe-valget trikoloori.
Etnilises plaanis oli kulminatsiooniks etnofestival, mis korraldati Rahvaste Sõpruse Majas. Esinesid permikomide ansambel Šai-Mai, aga ka näiteks Nadežada Sidorova ja Maria Korepanova Udmurdi Vabariigist, lisaks külalised Arhangelski oblastist. Rahvaste majas olid väljas rahvuslike kultuuriautonoomiate tutvustused, nende esindajad kostitasid külalisi rahvustoitudega. Komid aga olid valdavalt kogunenud oma festivalile Šondiban, mis varasemalt on olnud juunis korraldatud komi rahvakultuuri tutvustav tähtsündmu. Sedapuhku toimus üritus augustis ja oli pühendatud vabariigi sünnipäevale.
22. augustil 1921. aastal moodustati Vene NFSV koosseisus Komi autonoomne oblast, millest sai 1936. aastal Komi Autonoomne Nõukogude Vabariik. 1990. aasta 29. augustil võttis autonoomne vabariik vastu suveräänsusdeklaratsiooni. 1991. aasta 24. mail nimetati autonoomne vabariik Komi Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 26. mail 1992 sai sotsialistlikust vabariigist Komi Vabariik.
