Kriitikud näevad Komi Vabariigi omavalitsusreformis võimu veelgi suuremat tsentraliseerimist

Komi Vabariigi rahvasaadikud võtsid suure häälteenamusega vastu otsuse kohalike omavalitsuste juhtimise üleminekust kahetasandiliselt ühetasandilisele süsteemile. Sellise ettepaneku olid teinud 13 munitsipaalrajooni esindajad. Munitsipaalrajoonide asemel moodustatakse nüüd munitsipaalringkonnad. Seaduseelnõu esitanud riiginõukogu seadusandluse ja kohalike omavalituste komitee esimees Andrei Klimušev selgitas, et seaduse projekt näeb ette kehtestada Komi Vabariigis ühetasandiline kohalike omavalitsuste juhtimise süsteem, mille käigus moodustatakse 19 munitsipaalringkonda ja üks linnaringkond, kokku 20 omavalitsust. Praegu on Komi Vabariigis 168 omavalitsust, neist 136 on külanõukogud. Uue seaduse järgi moodustatakse munitsipaalringkonnad olemasolevate munitsipaalrajoonide piirides. Seadus näeb ette ringkondades valimiste korraldamist, samuti saadikute arvu määramist. Munitsipaalringkondade juhid valitakse kandidaatide seast, keda esitab Komi Vabariigi juht. Enamikes ringkondades toimuvad valimised aastail 2029-2030, saadikud valitakse viieks aastaks ja praegu on ettenähtud üleminekuaeg. Seaduse toetajad leidsid, et see on suur kergendus kohalike omavalitsuste tasandile, sest väikestes omavalitsustes — külanõukogudes pole juhtkonnal üldse võimu, sest pole laekuvat raha, et võimu teostada. Samuti vähendavat uus seadus bürokraatiat ja administratiivkulutusi.

Seaduseelnõu vastu olid kommunistid, kes soovisid, et haldusreformi küsimuses oleks pidanud läbi viima referendumi, sest selline omavalitsuste juhtimise reform on küladele hukatuslik: võim kaugeneb inimestest ja otsuseid hakatakse tegema rajoonikeskustes. Samuti võib see kommunistide arvates olla hukatuslik ka demograafilisele olukorrale, mis niigi on kehv. Kommunistid leidsid, et tuleb arvestada, et vabariigis on külade ja rajoonikeskuste vahel suured vahemaad, asustus hõre. Haldusreformi küsimus on väga tõsine küsimus, leidsid kommunistidest rahvasaadikud.

Sõltumatu infoportaal Komidaily  leiab, et käimas on võimu tsentraliseerimine ehk võimuvertikaali ülesehitamine, mis suurendab keskuste kontrolli ringkonnas, kaudselt ka Moskva kontrolli regioonis. Keskusest pole võimalik efektiivselt lahendada kohalikke probleeme, leiab Komidaily. Lisaks võib reformis näha katset piirata komi rahva võimalusi oma eluolu üle ise otsustada. Nimelt on Komimaal kohalike omavalitsuste juhtimine olnud ajalooliselt erinev Venemaa paljudest kubermangudest, sest Komimaa pärisorjadest talupojad olid riigitalupojad ega kuulunud mõisnikele. See tähendas otseallumist riigile, kellele maksti maksu ja kanti koormist, kuid säilitati teatud iseseisvus. Vallavalitsusel ja kohalikel kogukondadel oli siin märksa suurem mõju, kui mujal, kus valitsemisesse olid kaasatud ka mõisnikud. Karm kliima, tohutud vahemaad, nõrk side keskustega tingis selle, et paljud küsimused tuli lahendada kohapeal. Inimesed harjusid teatava autonoomiga ja reageerisid teravalt välise sekkumise vastu.