Keeleteadlased kinnitavad, et karjala keel toimiks riigikeelena
Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala osakonna keele, kirjanduse ja ajaloo instituudi keeleteadlased vastasid Karjala seadusandliku kogu saadiku Andrei Rogaljevitši arupärimisele selle kohta, kas karjala keelele oleks võimalik omistada riigikeele staatus ning kas karjala keel toimiks kirillitsa baasil.
Eksperdid märkisid vastuses, et Venemaa õigusaktide kohaselt on karjala keelele riigikeele staatuse andmine vabariigi pädevuses ja kahe kirjakeele normi olemasolu ei saa olla takistuseks, sest sarnaseid näiteid on mitmest Venemaa Föderatsiooni vabariigist: Mordvast, Marimaalt ja Dagestanist.
Läänemeresoome keelte eksperdid on seisukohal, et karjala keele nii päriskarjala kui ka aunuse ehk livviko murrete arengutase on piisav, et väljendada neis kõike riigi-, kultuuri- ja ärielus vajalikku.
Pöördumise algatasid toetusrühma „Karjala keelele Karjalas ametlik staatusˮ aktivistid, kes pärisid saadikutelt aru muudatuste tegemise kohta Karjala põhiseaduses, et anda karjala keelele riigikeele staatus. Saadikud vastasid, et nad peavad ekspertidega nõu pidama ja selles küsimuses tuleb algatada laialdane arutelu.
Karjala vabariigis pole praeguseni karjala keeltel riigikeele staatust, mida on põhjendatud mitmeti. Kõige enam levinud ettekäändeks on asjaolu, et karjala keeli kirjutatakse ladina tähestikus ja et üksteisest erinevate murrete alusel tuleks luua mitu kirjakeelt.
