Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Seaduse vastuvõtmise järel on näiteks võetud kasutusel kakskeelsed tänava- ja asulanimed. Tasapisi on komi keelt süvitsi arendatud ka haridus-, kultuuri-, teadus- ja ajakirjandusvaldkondades.
Alates 1984. aastast on IFUSCOt korraldatud igal aastal erinevas kohas. Tartus on toimunud IFUSCO 1990, 2012, 2018, Tallinnas 2000. Seekord võõrustab noori Tšehhi pealinn. Kohal on ka Eesti kõrgkoolides tudeerinud marid, udmurdid ja ersa.
Kõiki kunstnikke iseloomustab ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ning nende vaatenurgad, teosed ja kohalolek annavad olulise panuse kolonialismiteema mõtestamisele Veneetsia riiklikes paviljonides.
Eesti Keele Instituudi veebisõnastiku lõppversiooni esitlus Fenno-Ugria Hõimuklubis on nüüd järelvaadatav.
Suurejooneline tähtpäev saabub 2029. aastal. Ettevalmistuste algusest andis Komi riigijuht teada äsja saja-aastaseks saanud Komimaa koduloolaste seltsi juubelikonverentsil.
Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse, mil õigeusu misjonär Permi Stefan võttis kasutusele erilise vanapermi kirja ning tõlkis sellesse kiriklikke tekste. Tema mälestuseks tähistatakse maikuu kolmandal pühapäeval komi kirjakeele päeva.
"Usun, et Mari Eli edasine dünaamiline areng jätkub ja aitab kaasa meie riigi õitsengule," kirjutas Aleksandr Jevstifejev oma suhtluskanalis Telegram tehtud avalduses.
JÄRELVAADATAV: Soomes tegutsev Tuglase Selts tähistas oma 40. tegevusaastat. Sünnipäeva auks toimus Helsingi linnavalitsuse saalis pidulik seminar, mille aukülalised olid Soome president Sauli Niinistö ja Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Esitlutud keeleõppe videosid saab nüüd veebis vabalt vaadata. Lingid leiab uudisest!
Reisiraamat sobib kasutamiseks nii püsinäitust "Uurali kaja" külastanutele kui ka neile, kes muuseumis veel käinud pole. Aastaraamat aga avardab teadmisi kodumaisest soome-ugri uurimisloost ning tutvustab valdkonna arengusuundi.
Kunstnik Piret Räni illustreeris enam kui kahe tunni vältel põliskeeli, kõnelejaid, muusikuid ja kõlanud mõtteid – kasutades kolme pliiatsit ja kahte hiigelsuurt paberilehte.
Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada soome-ugri rahvaste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.