Uudised

Ilmselt on on tegemist kildinsaami tähestikuga, mis põhineb kirillitsal ja koosneb 43 tähest.

Maailmas ühe enim tuntud saami Nils-Aslak Valkeapää joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriõigused looja järeltulijatelt üle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.

Nõukogu liikmete määramisel ja valimisel arvestatakse põlisrahvaste eripärade ning geograafilise paiknemisega, samuti nende üldise esindatusega.

See oli pandeemiajärgse maailma esimene täismõõdus IFUSCO. Kuid ka seekord ei saanud kõik soome-ugri noored füüsiliselt kohal viibida ning konverents korraldati hübriidvormis. Nii said konverentsi töös osaleda ka Venemaa soome-ugri ühiskonna liikmed,

Alates 1984. aastast on IFUSCOt korraldatud igal aastal erinevas kohas. Tartus on toimunud IFUSCO 1990, 2012, 2018, Tallinnas 2000. Seekord võõrustab noori Tšehhi pealinn. Kohal on ka Eesti kõrgkoolides tudeerinud marid, udmurdid ja ersa.

Kõiki kunstnikke iseloomustab ühiskondlik-poliitiline aktiivsus ning nende vaatenurgad, teosed ja kohalolek annavad olulise panuse kolonialismiteema mõtestamisele Veneetsia riiklikes paviljonides.

Hübriidvormis avasündmus "Igas keeles peitub maailm" laulda lahti Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis. Ülekande salvestus on nüüd järelvaadatav. 2019. aasta detsembris New Yorgis ÜRO peaassambleel välja kuulutatud põliskeelte kümnendi eestvedaja on UNESCO ja periood kestab 2032. aastani.  

Soome ülemkohus lükkas tagasi süüdistused, mille kohaselt saamid rikuvad Tenojõel lõhet püüdes seadust.

Rahvusvahelise muusika- ja linnafestivali kavasse on kinnitatud 175 esinejat 28 riigist, neist 87 Eestist. Programmi kuulub ka Fenno-Ugria õhtu. Piletimüük on alanud. Aga kes esinevad?

Koola poolsaarel elav kildinisaam Danilov emigreerus Norrasse, kuna protestis ka Venemaa sõjategevuse vastu Ukrainas ning tajus sellega seotud riske.

Andrei Danilovi põgenemine on seotud Venemaa survega, millega mees puutub kokku kaitstes põlisrahvaste õiguseid.

Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest.