Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
17. septembril toimus komi rahva esindusorganisatsiooni Komi Voitõri presiidiumi initsiatiivil kohtumine Komi Vabariigi rahvuspoliitika ministri Roman Noskovi ja föderaalse telekanali Rossija 1 vabariikliku telestuudio Komi gor direktori Julia …
Komi vabariigi elanikkond väheneb kiiresti, viimase kümnekonna aastaga 20 % võrra. Võimalik, et Komimaa on kõige kiiremini väheneva elanikkonnaga piirkond kogu Venemaa Föderatsioonis. Kuna elanikkond …
10. septembril 2019 kell 8.30 tuli udmurdi teadlane Albert Razin Udmurdi Vabariigi parlamendi ette piketile, käes venekeelsed plakatid, millest ühel oli avaari poeedi Rassul Hamzatovi …
Vorkuta linna elanike rõõmuks valmisid enne kooliaasta algust maasikad. Kohalikud maasikad on tõeline delikatess, mis igal aastal ei valmigi ja kui mõned valmis saavad, siis …
22. august on Komi vabariigi sünnipäev ja ühena vähestest Venemaa Föderatsiooni kuuluvatest vabariikidest on see Komimaal lausa riigipüha ja vaba päev.
20. juulil esietendus Vigala Külade Keskuses Kivi-Vigalas Märjamaal Haapsalu noorte teatri esituses lavastus “Ingerimaale”, mis, nagu nimigi ütleb, viis vaatajad reisile Ingerimaale, ingerisoomlaste eludesse. Lavastus …
Komi rahva XIII kongress ehk täpsema nimetusega ühiskondliku liikumise Komi Voitõr XIII kongress toimus 4.-6. juulil Sõktõvkaris ja Kuratovo (Kibra) külas.
Juba kahekümnendat korda toimus 23. juunil Mordva Vabariigi Zubu (Zubovo-Poljana) rajoonis Vad Veljazemi (Vadovskie Seliši) külas mokša rahvuslik pidu „Akša kelu“ ( „Valge kask“)
Maikuu kolmandal pühapäeval, mis sedapuhku langes 19. maile, tähistati Vene Föderatsioonis esimest korda komi kirja ja keele päeva, mis alates 2023. aastast on riiklik tähtpäev.
Lahkunud on Udmurdi keele-, kirjanduse- ja ajalooinstituudi juhtivteadur, udmurdi filoloogia doktor professor Tatjana Vladõkina (8.09.1953-4.05.2024).
Oodatakse fotosid ja videoid hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on jäädvustada ja väärtustada põliste pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit ning innustada inimesi nendega tutvuma.
2024. aasta kevadel ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamatu Sator 25. numbris allikapublikatsioon "«Улон – питыран, сюлэм – пияла…»: одӥг Удмурт кышномуртлэн дауръем улон сюресэз" ("Ühe udmurdi naise sajandipikkune rännak").