Uudised

Etnograafilise vabaõhumuuseumi teadus- ja metoodikaosakonna juhataja Raissa Rešetnikova ja teadlase Marianna Anduganova ettekande "Paröömia kui etnoeetika peegeldus obiugrilaste kultuuris" vastu tunti veebiportaali Torummaa.ru andmeil suurt huvi.

Täienes ka põlisrahvaste traditsioonilise folkloori esitajate ja kandjate nimekiri. Avaldusi laekus kolmest piirkonnast: Berjozovo, Hantõ-Mansiisk ja Surgut.

"Üks asi on uurida keelt paberilt või lindilt, hoopis teine asi on näha, kuidas need inimesed elavad, ja "Veelinnurahva" tegemise ajast võib öelda, et mu südameasjaks sai hõimurahvaste elu," nii kõneleb väsimatu fennougrist Tõnu Seilenthal.

Rahvaloenduse esialgsete tulemuste kohaselt loendati Venemaa Föderatsioonis 147,2 miljonit inimest. Võrreldes eelmise, 2010. aasta rahvaloendusega suurenes elanikkond 1,4 protsenti.

Aastail 1978–1987 käisid Kaido Kama ja bioloog Eerik Leibak manside juures ekspeditsioonidel. Mehed lindistasid hõimurahva mõtteid ja kogusid nende pärimust. Nii tulebki juttu Mansimaa oludest ja tulevikulootus(etus)est.

Ka eesti filmi mäluhoidjaks kutsutud helioperaator ja -režissöör Enn Säde kirjutas raamatu soome-ugri rahvaste iseteadvust tõstnud filmi „Linnutee tuuled” valmimisest. 

Algselt ungarikeelsena koostatud raamat ilmus 2014. aastal Budapestis. Teos on pühendatud ungari teadlasele ning obi-ugri keelte ja kultuuride uurijale Éva Schmidtile (1948-2002).

"Rahvasuu räägib, et kui kratsida venelast, siis tuleb välja tatarlane, kuid mitte alati. Tihtipeale tuleb välja ka mõni soomeugrilane, enamasti mordvalane," märgib Jaak Prozes humoorikalt tõsiselt silmaringi avardavas ülevaates.

Venemaa Föderatsiooni põlisrahvaste assotsiatsioon valmistab praegu ette dokumente, et esitada kaebus taoliste toodete registreerimise kohta. Moskvas toodetud "Handid" on müügil föderaalses jaemüügivõrgustikus. 

Muuhulgas mainis Handi-Mansi autonoomse ringkonna kuberner Natalia Komarova, et ÜRO peaassamblee kuulutas aastateks 2022-2032 välja põlisrahvaste keelte aastakümne.   

Soome-ugri rahvastele pühendatud teoste sari fikseerib meie hõimurahvaste traditsioonilist igapäeva ning loob maalidena vaatajale, siin ja praegu, tugeva emotsionaalse kogemuse erinevate ideeliste ja kunstilooliste ajastute reaaliate ühendatavusest.

Äsjailmunud teos avaldati semantilises tõlkes ja kaasaegses töötluses.