Valik sõnumeid, mis kõnelevad meie hõimurahvaste ja Fenno-Ugria Asutuse tegemistest. Meelepärase teema või kuupäevaga seotud uudiste leidmiseks saab kasutada juuresolevaid otsinguvälju.
Hantõ-Mansiiski autonoomses ringkonnas Surguti rajoonis Ruskinskaja külas 23. märtsil toimuma pidanud põhjapõdrakasvatajate, kala- ja jahimeeste kokkutulek, mis sisuliselt on muutunud põlisrahvaste rahvuslikuks pidustuseks, jäeti ära.
Handi-Mansi autonoomne ringkond Jugra ja Jamali-Neenetsi autonoomne ringkond tähistasid 10. detsembril 93. sünnipäeva.
Neenetsi, handi ja sölkupi keelsete teoste autoreid autasustati Saltõkovi, Laptsui ja Irikovi-nimeliste preemiatega, teatas Jamali-Neenetsi autonoomse ringkonna põlisrahvaste ameti pressiteenistus.
Tjumeni oblasti Uvati rajooni Demjani küla kooliraamatukokku rajatud filmistuudios valmib handi muinasjuttude ja legendide ainetel viis multifilmi.
Riigi toetuse vähenemisega pole nõus kohalikud rahvasaadikud ja ühiskonnategelased.
Projekti autorid rõhutavad rahvusliku tseremoonia sotsiaalset tähtsust, kuna rahvariietes abiellujad mõistavad neenetsite sakraalsete traditsioonide tähendust.
Roza Laptanderit tunnustati Rovaniemis Lapi ülikoolis kaitstud doktoritöö eest teemal "Kui me saime endale põhjapõdrad, kolisime tundrasse elama: Jamali neenetsite suuline ja vaikitud ajalugu".
Komi vabariigi valitsuse pressiteenistuse teatel tehti kokkuvõtteid möödunud nelja aasta tööst ning arutati vahepeal tõstatunud probleeme.
15. oktoobrini avatud võistluse eesmärk on väärtustada esivanemate väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende seisund ning suunata inimesi pühasid paiku külastama ja hoidma.
Etnograafilise vabaõhumuuseumi teadus- ja metoodikaosakonna juhataja Raissa Rešetnikova ja teadlase Marianna Anduganova ettekande "Paröömia kui etnoeetika peegeldus obiugrilaste kultuuris" vastu tunti veebiportaali Torummaa.ru andmeil suurt huvi.
Tänavune kongress lükkus koroonapandeemia tõttu kaks aastat edasi ja toimub just nüüd, 21.–26. augustil. Esmakordselt kogunetakse Austrias, kuid ajalooline on see, et esimest korda toimub CIFU väljaspool soome-ugri rahvuskeelega riiki või Venemaad.
Maailmas ühe enim tuntud saami Nils-Aslak Valkeapää joig on autorilooming. Teose uue staatusega kanduvad autoriõigused looja järeltulijatelt üle saami rahvale, keda esindab Saamelaisneuvosto.