Karjala-Soome sõprusselts lõpetab tegevuse
Suhtlusvõrgustikus VKontakte ilmus Karjala-Soome sõprusseltsi esimehe Jelena Barbašina teadaanne, milles ta kutsub 23. aprillil seltsi liikmeid Petroskois (Petrozavodsk) karjalaste, soomlaste ja vepslaste loomingu majas korraldatavale üldkoosolekule. Üldkoosolekul päevakorras on kaks punkti: 1) Karjala-Soome sõprusseltsi likvideerimine vastavalt Venemaa Föderatsiooni seadusandlusele; 2) Kolmeliikmelise likvideerimistoimkonna määramine.
Teadaandes on kirjas: 2024. aasta alguses sai selgeks, et selts ei suuda säilitada oma juriidilist registreeringut, sellepärast peab seltsi likvideerima. Kuna likvideerimise protseduur (dokumentide vormistamine notari juures ja teadaande avaldamine „Riiklike registreeringute teatajas“ ) on kallis, siis palutakse 2024. aasta liikmemaks 400 rubla või võimalusel rohkemgi enne koosolekut ära maksta.
10.aprillil Karjalan Sanomates/Omamedia portaalis ilmunud intervjuus peatub Jelena Barbašina seltsi likvideerimise tagamaadel pikemalt. Eelõige tõi ta esile, et seltsi rahaline seis on halb ja tegelikult 2023. aastal seltsi tegevus seiskus.
Vaatamata seiskumisele on MTÜ kohustatud tegema aasta- ja kvartaliaruandeid vastavalt Venemaa MTÜ organisatsioonide seadusele. Aruanded tuleb esitada elektrooniliselt Venemaa justiitsministeeriumile ja maksuametile, samuti Karjala statistikateenistusele. Aruanded peavad olema allkirjastatud elektroonilise allkirjaga. Sõprusseltsi mullune ja tänavune esimese kvartali aruanne on juba riigiasutustele menetlemiseks saadetud. Järgmiseks kvartaliaruandeks peab klubi esmalt hankima uue elektroonilise allkirja ja vajaliku arvutiprogrammi, kuid organisatsioonil pole selleks raha, ütles Barbašina.
Samuti pole organisatsioonil enam võimalust raamatupidajat palgata, lisas ta.
Praegu on seltsil liikmeid 40 ringis ja liikmete arv on kahanenud kiiresti. Liikmemaks on 400 rubla aastas. Esimehe sõnul mõjutas seltsi tegevust koroonaviirus. Läbikäimine Soome partneritega katkes ja muutus virtuaalseks. Vaatamata pandeemiale oli selts 2020. aastal projektitegevustes siiski edukam kui kunagi varem. Sel aastal võideti kaks projektikonkurssi, millest üks oli Venemaa presidendi projektikonkurss ja teine Karjala riigipea projektikonkurss, räägib Barbašina. Nii tegeletigi 2020. aastal projektiga “Soomlaste panus Karjala kultuuri“. Saadi toetust ka Karjala vabariiklikust eelarvest. Viimaseks projektiks jäi 2022. aastal lõppenud „Karjala soomlased pealinnas ja rajoonides“ .
Klubi esimees Barbašina tunnistas, et esimene kahtlus Karjala-Soome sõprusseltsi mõttekuses, arvestades praegust maailmapoliitilist olukorda, tekkis tal 2023. aastal alguses, ehkki selts pole kunagi poliitikaga tegelenud. Selts on püüdnud arendada ja toetada Karjala ja Soome vahelisi kultuurisuhteid ning rahvaste koostööd rohujuure tasandil, rõhutas ta. Ükski organ pole teda survestanud seltsi tegevust lõpetama, väitis esimees ja tuletas meelde, et seltsi põhikirja järgi on organisatsioonil kolm peaülesannet. Koostöö Soome partneritega, arendada suhteid Karjala ja Soome omavalitsuste vahel ning toetada Karjala elavate soomlaste kultuuri. „Kahjuks ei arene Venemaa ja Soome suhted positiivses suunas ning raske on ennustada, mitme aasta pärast suhted paranevad. Piinlik, et Karjala-Soome sõprusselts on olemas, aga meie riikide vahel sõprust pole,“ ütles Barbašina.
Karjala-Soome sõpruselts taastas oma tegevuse 2009. aastal ja selles oli alguses sadakond liiget, 2019. aastaks oli liikmete arv vähenenud 60ni. Seltsi esimeheks valiti Karjala rahvusteatri juht, lavastaja ja näitleja Sergei Pronin. Jelena Barbašina juhib seltsi 2010. aastast. Seltsi rahaline olukord muutus 2023. aastal halvaks eelkõige seetõttu, et korraga ei võidetud ühtki projektikonkurssi.
