Karjala Rahva Liit 35
Vene Föderatsiooni karjalasi ühendav Karjala Rahva Liit saab 35 aastaseks. Praegu on seltsil 140 liiget, kellest pooled elavad Petroskois (Petrozavodsk).
Juubeli eel avati Karjala Rahvaste Sõpruse Majas organisatsiooni tutvustav näitus, kus liidu juhatuse liige Valentina Mironova rääkis ajakirjanikele, et liidul on olnud kolm suurt algatust – kõik aastast 1990 – mis on aidanud karjala keelel ja kultuuril vabariigis areneda: asutati esimene karjalakeelne ajaleht Oma Mua, Petroskoi (Petrozavodsk) ülikoolis ja Karjala hariduskolleegiumis avati karjala keele õppetoolid, samuti alustas Karjala rahvuskultuuride keskuse juures tegutsemist karjala rahvakoor Oma Pajo.
Valentina Mironova on olnud liidu liige algusest peale, viimased kümme aastat on kuulunud juhatusse. Praegu on tema meelest kõige tähtsam äratada noortes liidu tegevuse vastu huvi. Noori küll õpib karjala keelt kursustel. Mironova väitel vajab liit neid noori, kes soovivad teisi karjala keele ja kultuuri osas harida. Eriti aga vajab tema sõnul karjala kirjandus noori andekaid kirjanikke. Liidu juhatuse esimees Anna Jakovleva pidas liidu tähtsaimaks ülesandeks korraldada soovijatele karjala keele kursuseid. Viimastel aastatel ongi käivitatud kümmekond kursust vabariigi erinevates paikades, eelkõige Karjala rahvusrajoonides: Aunuse, Kalevala ja Prääsa. Tänavu pole aga liit kursuste korraldamiseks raha saanud, kuid mitmel pool on aktivistid korraldanud kursusi omaalgatuslikult, ütles Jakovleva. Tasuta toimuvad karjala keele kursused ka Karjala rahvakultuuri- ja käsitöökeskuses, samuti kirjastuses Perioodika. Keelekursused on Jakovleva sõnul vägagi populaarsed, eelmine sügis registreerus kursustele 60 inimest, neist 40 soovis õppida aunusekarjala murret. Jakovleva sõnul peaks kursust tegelikult nimetama keele ja kultuuri kursuseks, sest õpetajad räägivad lisaks grammatika õpetamisele ka karjala kultuurist ja traditsioonidest. Kuna registreerunute arv on kasvanud, siis järelikult liit on arenenud õiges suunas, märgib organisatsiooni juht. Aastatel 2020-2022 juhtis Karjala Rahva Liitu Aleksandr Jeremejev, kes oli pikaaegne Karjala rahvuskeelsete tele- ja raadiosaadete toimetuse juht. Jeremejev pidas märkimisväärseks, et Karjala Rahva Liit ühendab karjalasi ja toetab karjala keele õppimist ning huvi karjala kultuuri vastu. Samuti on tema sõnul tähtis, et liidul on osakonnad vabariigi erinevates keskustes, ning nemadki kirjutavad projekte, millest osa saab rahastust. Tähtis on ka see, et liit võtab osa poliitiliste küsimuste lahendamisest, näiteks karjalaste põliste asualade ja keeleõppega seotud küsimused. Ühing toetab ka kohalikku ajalehte Oma Mua, mis ilmub kord nädalas ja ajakirja Taival, mis ilmub kord aastas. Jeremejevi sooviks aga on, et karjala keel saaks Karjalas riigikeele staatuse. „Staatus edendaks tõhusamalt keeleõpet vabariigi õppeasutustes ning keelekasutust peredes ja karjalastega asustatud kogukondades,“ ütles Jeremejev.
Esimeseks ametlikuks dokumendiks, mis pani aluse karjala rahvusliikumise kujunemisele NSV Liidus, mis hiljem jätkus Vene Föderatsioonis, olid teaduslik-praktilise konverentsi „Karjalased: etnos, keel, kultuur, majandus. Probleemid ja arenguteed NSV Liidu rahvuste vaheliste suhete täiustuse tingimustes“ soovitused, mis võeti vastu 25. mail 1989. aastal.
Konverentsi järgselt asutati koheselt Karjala Kultuuriselts, mille idee tekkis 1988. aastal, kui vabariigi ajakirjanduses toimus diskussioon, kas Karjalas võiks olla kohta karjala keelel. 1989. aasta alguseks oli välja ilmunud hulk inimesi, kes olid huvitatud Karjala Kultuuriseltsi tööst, mille asutamine toimus konverentsi viimasel päeval. Konverentsil osales 60 inimest, kellest ligi 50 jäi kohale, et asutada kultuuriselts.
Vastavalt kinnitatud põhikirjale määratleti end kui vabatahtlikku ühiskondlikku organisatsiooni, mille huviks on karjala rahvuskultuuri ja keele säilimine ning areng. Selts omab osakondasid erinevates karjalastega asustatud regioonides Vene Föderatsioonis ja tema eesmärkideks on karjala keele ja kultuuri säilitamine ja arendamine; austuse kasvatamine karjala keele ja kultuuri pärandi vastu; karjalaste minevikku ja tänapäeva puudutavate teadmiste tundmaõppimine ja levitamine; karjala rahvale vajalikes küsimustes osalemine.
Karjala rahvuslik liikumine, mis algselt oma esindusorgani – Karjala Kultuuriseltsi näol püstitas põhiliselt keelelis-kultuurilisi eesmärke, hakkas 1990. aasta sügisest politiseeruma. Selle tulemusena otsustas Karjala Kultuuriselts 21. aprillil 1991 organisatsiooni ümber nimetada Karjala Rahva Liiduks. Liit asus ette valmistama Karjala Rahva Kongressi.