Jamali-Autonoomse ringkonna teadlane tegi kokkuvõtteid etnoekspeditsioonist
Stella Razdõmaha tõi kaasa 26 rahvaluule materjali, nende seas 11 muinasjuttu.
Arktika uurimise teadusliku keskuse kultuuriantropoloogia sektori töötaja Stella Razdõmaha tuli tagasi etnograafiliselt ekspeditsioonilt Jamali rajoonis asuvast Sejahinski tundrast. Ta tõi kaasa 26 rahvaluule materjali, nende seas 11 muinasjuttu.
Sektor täiendab juba mitmendat aastat Arktika keskuse rahvaluule arhiivi ja tulevikus hakkab külakultuurimajadele välja töötama soovitusi folkloori paremaks säilitamiseks. Stella märkis, et Jamali rajoonis on võrreldes teiste rajoonidega säilinud folkloor paremini, eriti muinasjuttude rääkimise oskus. Aga probleeme rahvaluule traditsioonide säilimisega on ka Jamali rajoonis. Ekspeditsiooni ajal käis ta seitsmes põhjapõdrakasvatajate laagris, igas neist oli kohal 1-2 päeva. Informandid olid 23-79 aastased põlisrahvaste esindajad. Selgus, et kuni 40 aastased tunnevad veel mõistatusi, vanemad aga esivanemate muinasjutte. Enamik neist aga alustas vastamist sellega, et nad ei mäleta mitte midagi.
„Ekspeditsioon kinnitas, et peamine rahvaluule säilimise probleem on emakeele kadumine, muinasjutu vestmise traditsioon kaob. Nende juttude rääkimist praktiseeritakse harva. Kohapeal aga pole vastavaid folkloori toetamise spetsialiste“ ütles Stella Razdõmaha.
Ta rõhutas veel, et majanduslikest ja sotsiaalsetest transformeerumisest tulenevalt on folkloori säilimise probleem väga terav. Folkloori säilimine aga on ühes ringkonna rahvuspoliitika suundi.
