In  memoriam ersa rahvuse liider Grigori Musaljov  1940-2024

Ersa rahvusliku liikumise liidreid Grigori Musaljov (Kšumantsjan Pirguž, 19.11.1940 – 22.08.2024) sündis Mordva Vabariigis, Bolšojeignatovskoje (Pokšignadvele) rajoonis Staroje Katšajevo külas, mis 1993. aastast kannab Tašto Kšumantsja nime. Nimi pandi külale Grigori Musaljovi initsiatiivil ja teadaolevalt on Musaljov ainus inimene, kes on suutnud muuta Mordva Vabariigis venekeelse külanimetuse rahvuskeelseks.

Grigori Musaljov õppis Mordva Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas 1967. aastal matemaatikuna. Pärast ülikooli lõpetamist jäi ta sinna tööle, kus õpetas matemaatikat ja töötas ka programmeerijana. Tema loomuomane otsekohesus ja printsipiaalsus avaldus juba kõrgkoolis: 1980ndate lõpust on jäänud mälestus, kus Musaljov rebib avalikult katki ülikooli rektori poolt talle antud aukirja, sest ta pole nõus sellel esitatuga.

1989. aastal oli ta esimeste ersa rahvuslike ärkajate seas,  kellele tegi muret ersa keele olukord ja rahva venestumine. Ta paistab silma tormiliste sõnavõttude ja radikaalsusega, eelkõige ei meeldi talle, et räägitakse mordvalastest, kuid tegelikult pole mordva keelt olemas. Kuna aga mordva keelt pole olemas, siis kas on olemas mordvalased? On olemas ersad ja mokšad, mordvalased — need on venestunud ersad ja mokšad.  Kõik katsed ühist mordva keelt luua on aga tema hinnangul täiesti mõttetud. Musaljov oli selles veendunud ja muidugi põhjustas seisukoht ägedaid vaidlusi. Aga Musaljov ei kartnud kedagi ega midagi, tal oli kompromissitu võitlev iseloom, millele lisandus tugev füüsis: Musaljov oli mitmekordne medalivõitja vabariiklikel maadlusvõistlustel kreeka-rooma maadluses ja  Saranski linna meister.

1992. aastal, pärast keeleteadlase ja vaieldamatu rahvusliku liikumise liidri Dmitri Nadkini ootamatut surma hakkab mordvalaste (ersade ja mokšade) rahvuslik liikumine lõhenema. Ei lõheneta mitte ainult radikaalsemaks (poliitilised eesmärgid) ja mõõdukamaks (kultuuri ja hariduse eesmärgid), vaid eralduvad ersad ehk siis algab ühe rahvuse loomise lugu. Nende üheks ja peamiseks juhiks  injazoriks  saabki Grigori Musaljov. 1993. aastal asutab ta Ersa Keele Päästmise Fondi ja tema initsiatiivil hakatakse 1994. aastast tähistama 16. aprillil ersa keele päeva.  Samast aastast hakkas fond  välja andma ajalehte Erzjan Mastor ning Musaljovist sai peatoimetaja asetäitja.

Ajaleht ilmus sõltumatu väljaandena kuni 2019. aastani, olles viimane soome-ugri rahvaste vaba sõna kandja Venemaa Föderatsioonis. Ajalehes kajastati julgelt soome-ugri rahvaste olukorda, kritiseeriti halastamatult riigivõime ja nende väikerahvusi diskrimineerivat poliitikat. Ajalehe vastu algatati korduvalt kohtuasju, seda nii valvsate lugejate kui ka prokuröride initsiatiivil. Ikka ja jälle süüdistati toimetust natsionalismi, ekstremismi  ja rahvusliku vaenu õhutamises. Nii kummaline aga kui ka see ei tundu: vaatamata viiele-kuuele kohtuprotsessile ajalehte ei suletud.

Rahvuse konsolideerimiseks algatas Grigori Musaljov 1990. aastal rahvuslikud ersa külapalvused-pidustused (velenj oszks) ja 1999. aastal üldrahvaliku palvuspidustuse (rasjken oszks). Tänapäevaks on sellest saanud riiklik tähtpäev nagu ersa keele päevastki. Paraku ei tundnud Musaljov sellest rõõmu, sest nägi, kuidas tema poolt ellu kutsutud üritusi kaaperdavad võimuorganid ja muudavad need palaganideks, kustutades neis ersa rahvuslikkust ja rõhutades mordvalaseks olemist.

Grigori Musaljov oli uhke, paindumatu ersa rahva juht – injazor, kelleks ta valiti ersa rahva vanemate kogul 1999. aastal. Enne Musaljovi kandis seda tiitlit Purgaz, ersade juht, kes 1229. aastal purustas vene vürstide ühisväe. Musaljov tundis kohustust püstitada ersa rahva juhile Purgazile Saranskisse mälestussammas ja algatas mitmeid rahakogumise kampaaniaid, mis paraku lõppesid ebaõnnestumisega. Ühest küljest ei toetanud võimud sellise mälestussamba püstitamist, teisest küljest pettis teda pankrotti läinud investeerimisfond. See vaevas Grigori Musaljovi ja muidugi algatas kohalik šovinistlik ajakirjandus laimuartiklite laviini, mis mõjus rängalt Grigori tervisele. Lisaks arvukad arreteerimised, šantaaž, korterisse sissemurdmine, kallaletungid ja hullumajja paigutamise ähvardused. Pidev FSB jälitustegevus, segaduse külvamine Musaljovi sõpruskonna seas — selline oli Grigori Musaljovi igapäevane elu. Elu, mille ta pühendas ersa rahva teenimisele ja lõputule võitlusele ersa keele eest. Grigori Musaljov ei murdunud, isegi 83-aastaselt oli ta ikka veel võimude meelest ohtlik: 2023. aasta sügisel toimus tema korteris järjekordne läbiotsimine, temalt konfiskeeriti Eesti lipp…

2014. aastal autasustas Eesti Vabariigi president Grigori Musaljovi Maarjamaa risti V järgu teenetemärgiga. Selgituses on öeldud: panuse eest ersa keele arendamisesse. Grigori Musaljov oli suur eesti rahva sõber, üks eestlaste aktiivsemaid võõrustajad Mordvamaal, kes ikka ja jälle kandis uhkusega meie riigi aumärki.

Musaljov maetakse koduküla kalmistule.

Avaldame kaastunnet Grigori Musaljovi lähedastele ja kogu ersa rahvale.