In memoriam: president Arnold Rüütel 10.05.1928 – 31.12.2024
Lahkunud Eesti Vabariigi president läheb meie riigi ajalukku kui riigimees, kes oli üks Eesti Vabariigi veretu taasiseseisvumisprotsessi peamisi juhte. Lisaks tegutses ta juhtivalt mitmetes valdkondades, olles nii põllumajandustegelane kui ka looduskaitsja. Vähem aga on teada, et president Arnold Rüütel oli suur soome-ugri rahvaste sõber ja toetaja. Paljud peavad seda eelkõige rahvaluuleteadlastest abikaasa Ingrid Rüütli mõjutuseks, kuid mõeldes Fenno-Ugria asutusega seotud inimestega aset leidnud jutuajamiste üle, tuleb tunnistada, et Rüütel pidas ka ise soome-ugri rahvaste küsimusi ja nende toetamist väga tähtsaks. Ilmselt sai see alguse juba nõukogude ajal, mil ta tollase Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektorina töötades (1969-1977) võimaldas astuda kõrgkooli Taga-Karpaatias elavate ungari rahvusest vaimulike lastel, kellele Ukraina NSV-s kõrgharidust ei võimaldatud.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumise käigus aktiviseerus siinne hõimuliikumine, asutati soome-ugri rahvastega koostööd tegevaid ühendusi ja hakati taas korraldama hõimupäevi. Oli väga tähtis, et riigijuhid võtaks neist üritustest osa ja seda mõistis ka tollane vabariigi ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel, kes osales Kinomajas 1990. aastal toimunud hõimupäevade peaüritusel ja tänas kõnega korraldajaid. 1991. aasta oktoobris aga võttis Eesti Vabariigi ülemnõukogu presiidiumi esimees Rüütel Kadriorus vastu hõimupäevade korraldajate ja külaliste delegatsiooni. Sellel külaskäigul anti Arnold Rüütlile üle ka paberid, kuhu oli juulis-augustis kogutud enam kui 800 mari rahva esindaja allkirjad, kes nii toetasid Eesti Vabariigi taasiseseisvumist.
1992. aasta mais võttis Arnold Rüütel vastu Mari El Vabariigi presidendi Vladislav Zotini, keda koheldi kui päris riigijuhti. Arnold Rüütel ütles, et las tunnetab, mis tähendab olla riigi juht: see kindlasti tõstab külalise rahvuslikku eneseteadvust. Visiidi käigus kirjutati 24. mail alla laiaulatuslik koostööleping Eesti Vabariigi ja Mari El Vabariigi vahel, mille keskpunktiks olid küll majandusküsimused, aga leping pakkus võimalusi koostööks ka kultuuri – ja haridussfääris, eriti pöörati tähelepanu rahvusliku intelligentsi ettevalmistamisele. Leping lõi soodsad tingimused mari üliõpilaste Eestisse õppima tulekuks. Juba 1992. aasta sügisel asus meie kõrgkoolidesse õppima 30 mari rahvusest üliõpilast. Arnold Rüütli vastukülaskäik Marimaale sai teoks alles 1996, kui ta Riigikogu aseesimehena juhtis Riigikogu delegatsiooni Marimaal. Riigikogu juhatuse liikmetest pole ei varem ega hiljem teadaolevalt mitte keegi Venemaa Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste juures käinud.
Istuvad vasakult Mari presidendi abikaasa Zoja Zotina, Riigikogu aseesimees Arnold Rüütel, president Vladislav Zotin, Ingrid Rüütel, riigisekretär Nikolai Rõbakov, kultuuriministri asetäitja Galina Ivanova, Riigikogu liige Mart Nutt
2000. aastal Helsingis toimunud III soome-ugri rahvaste maailmakongressi plenaaristungil pidas Arnold Rüütel kõne eesti rahva nimel.
2001. aasta oktoobris, saades Eesti Vabariigi presidendiks, pidas ta ühe oma ametiaja esimestest kõnedest hõimupäevade avamisel. Oma kõnes ütles ta: „Identiteedita rahvad on vaid mass, kellega võib manipuleerida nii globaalne majandus- kui ka poliitiline võim. [—] Soomeugrilaste ainulaadsuse säilitamise ja äratundmise nimel peab arenema ka meie koostöö. [—] Kuid iseseisvate rahvusriikidena on meil kohustusi ka oma hõimlaste ees.“
Soome-ugri rahvastega suhtlemisel oli Arnold Rüütel vahetu ja heatahtlik. Teda huvitasid nende inimeste lood ja mured. Teda huvitas soome-ugri rahvaste käekäik ka üldisemalt ning eriti see, kuidas läheb Eestis õppivatel soome-ugri üliõpilastel. Arnold Rüütel ei pidanud paljuks külastada koos abikaasa Ingrid Rüütliga hõimupäevade kontserte ega siinsete Eesti Mari Seltsi, Eesti Mordva Kultuuriseltsi aastapäevi või rahvuslike tähtpäevade üritusi. Korduvalt oli jututeemadeks Venemaa soome-ugri rahvaste assimileerumine ja Arnold Rüütel on avaldanud mõtet, et soome-ugrilasi võiks Eestisse rohkemgi tulla.
Üheks tema mõttearenduseks oli 1990ndatel aastate alguses Venemaa Föderatsioonis elavatele ingerisoomlastele Ingeri puhvertsooni loomine, mis pidi asuma omaaegsel Eesti-Ingeri territooriumil.
Soome-ugri rahvad on kaotanud hea ja mõistva sõbra, kes pidas soome-ugri rahvaste toetamist väga tähtsaks ja kelle panus soome-ugri rahvaste koostöösse on hindamatu.
Sügav kaastunne Ingrid Rüütlile.
